Koduloolised tähtpäevad

Raplamaa ja raplamaalaste tähtpäevakalender 2021

3. jaanuar

Harald Olbrei (3.01.1906-10.03.1972), põllumajandustegelane – 115 aastat sünnist.
Olbrei oli Kabala kolhoosi Uus Elu, hiljem Lenini-nimelise kolhoosi legendaarne esimees aastail 1948-1966.

6. jaanuar

Toomas Volkmann (6.01.1961), fotokunstnik – 60
Sündis Kivi-Vigalas. Fotokunstnik, üks reklaamfoto traditsiooni rajajatest 1990ndate algul, samuti fotokunsti esimesi pioneere Eestis.

14. jaanuar

Carl Axel Mothander (14.01.1886-1965), Rootsi ajakirjanik, estofiil – 135 aastat sünnist.

Abielludes baltisaksa aadlidaami Benita von Wrangeliga (1878-1967) sai Mothanderist ühtlasi ka Tohisoo mõisa omanik. Seal pidas ta aastakümneid „Rootsi härra Kaarli” nime all põllumehe ametit. Oma mälestusteraamatus „Parunid, eestlased ja enamlased” (Tartu, 1997) kirjeldab ta baltisakslaste elu kahe sõja vahelises Eestis, sealhulgas ka eluolu Tohisoo mõisas. Mothanderi kirja pandud “Kulinaarsed vested” (eesti keeles 2014) on kui sajanditagune toidublogi.

28. jaanuar

Margus Mikomägi (28.01.1956), ajakirjanik, teatrikriitik – 65
Lõpetas Rapla Keskkooli 1974. Õppinud TRK lavakunstikateedris. Töötanud Ugala ja Rakvere teatris. Pikka aega olnud Rapla maakonnalehe Nädaline ajakirjanik. Teeb kaastööd mitmetele väljaannetele nagu Maaleht jt.

3. veebruar

Jaak Vaus (3.02.1946), teatrikunstnik – 75
Sündis Märjamaal õpetajate peres. 1953–1964 õppis Märjamaa Keskkoolis.
Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis õppis metalli- ja teatrikunstniku erialal. Töötas peakunstnikuna Eesti Riiklikus Nukuteatris, Eesti Riiklikus Noorsooteatris, Vanalinnastuudios, 1993–2009 teatris Ugala. Alates 2009 vabakutseline teatrikunstnik

5. veebruar

Jüri Gildemann (5.02.1836-4.02.1907), orelimeister – 185 aastat sünnist.
Sündis Vigala valla Tiduvere küla Kullika talus. Omandas koolmeistri kutse Jädivere seminaris, kuid asus tegutsema põllumehe ning viiuli ja orelimeistrina. Gildemann ehitas kokku 34 orelit, põhiliselt Lääne- ja Harjumaa koolidele, aga ka jõukamatele taludele. Üks tema poolt valmistatud orel asub Vigala kiriku käärkambris ning restaureeriti 2005.aastal. Gildemann on maetud Vigala kalmistule.

8. veebruar

125 aastat (1896) Rapla haigla esimese põhikirja kinnitamisest.

10. veebruar

Tiiu Laurimaa (10.02.1946), tantsujuht, õpetaja – 75
Töötas algklassiõpetajana Rapla Keskkoolis, hiljem Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis. Elab Raplas. Juhendanud mitmeid tantsurühmi, viimastel aastatel Rapla naisrahvatantsurühma Talutütred juhendaja.
Koostanud kogumikud „Linda Raus 100“ (2009) ja “Maa sool : nõukogudeaegsest koolielust Raplamaal” (2014).

18. veebruar

Friedrich Herbert Vendach (18.02.1896-4.02.1984), arhitekt – 125 aastat sünnist.
Sündis Märjamaal Vaimõisa kooliõpetaja peres. Õppis Vaimõisa vallakoolis. Tuntud eelkõige Nõmme linna arhitektina ja mitmete hoonete projekteerijana (Kivimäe ja Rahumäe algkool, Nõmme gümnaasium). Projekteeris ka Kehtna kodumajanduskooli internaadi (1934) ja Kuusiku katsejaama hooned (1938-1940).

25. veebruar

Kallio Kildema (25.02.1926-19.05.1980), geograaf – 95 aastat sünnist.
Sündis Raplas. Õppis 1934-42 Rapla Algkoolis ja Progümnaasiumis. Kildema tegeles maastikuplaneerimise ja tehismaastikega ning Eesti maastikuteaduse ajalooga. Osales kooliprogrammide koostamises.

27. veebruar

Esra Rahula (27.02.1926-29.05.2013), vaimulik – 95 aastat sünnist
Sündis Arankülas Reinumardi talus. Rapla Keskkooli lõpetas 1945. Rahula oli 29 aastat (1962-1991) õpetajaks Rapla Maarja-Magdaleena ja Järvakandi kogudustes. Rapla valla aukodaniku tiitli sai 1999. Ta oli ka Ida-Harju praostkonna praost ja EELK Konsistooriumi assessor.

Anne Veski (27.02.1956), laulja – 65
Sündis Raplas. Õppis Rapla Muusikakoolis klaveri erialal. Rapla Keskkooli lõpetas 1974. Keskkooli bändis Omega oli tema kanda solistiroll. Tallinna Tehnikaülikoolis (tollases TPI-s) õppis tööstuse ökonoomikat ja planeerimist.

2. märts

Raul Meel (2.03.1941), graafik, maali- ja installatsioonikunstnik – 80
Sündis Raikküla valla Jalase külas. Lõpetas Rapla Keskkooli 1959. Kunstnikuna iseõppinu. Eesti kunstnikest ühe esimesena hakkas looma pikki süsteemseid teosejadasid.

4. märts

Arvi Hallik (4.03.1941- 17.08.2014), näitleja – 80 aastat sünnist
Sündis Märjamaal, lõpetas Kohila Keskkooli 1961. Aastatel 1963–1998 töötas Arvi Hallik teatri Endla näitlejana, hiljem mängis samas teatris rollilepinguga.

15. märts

Mihkel Neumann (15.03.1866-6.05.1941), ajakirjanik ja kirjamees – 155 aastat sünnist.
Omandas kooliõpetajakutse Kuuda seminaris 1884-1886. Väärtuslik on tema koostatud ülevaateteos “Kuuda Seminar ja tema kasvandikud” (Tln., 1928).

21. märts

Bernhard Heinrich (Benno) Hansen (21.03.1891-26.04.1952), laulja – 130 aastat sünnist.
Hanseni koduks oli mõnda aega Juuru vallamaja. Kuigi Eesti üks kõigi aegade kuulsaim ooperilaulja sündis Tallinnas, möödusid tema lapsepõlveaastad Juurus, kus isa töötas vallakirjutajana. Isa oli hea muusikamees ja kohaliku kultuurielu organiseerija. 1899-1902 õppis Hansen kohalikus õigeusu kihelkonnakoolis. 1906 siirdus Hansenite perekond Tallinnasse. Aastail 1918–1926 ja 1929–1952 oli ta Estonia teatri ooperi- ja operetisolist.

29. märts

Kaido Haagen (29.03.1966), fotograaf – 55
Sündis Raplas, 1984 lõpetas Rapla Keskkooli. Rapla fotoklubi liige. Tunnustatud arhitektuuri- ja sisustusfotograaf. Huvist majakate pildistamise sündis raamat „Eesti tuletornide lugu” (2010).

1. aprill

Kaie Kõrb (1.04.1961), baleriin ja tantsupedagoog – 60
Lapsepõlves elas Hageris ja Prillimäel. Õppis Hageri algkoolis ja Kohila Keskkoolis. 1980 lõpetas Tallinna Koreograafiakooli. Aastail 1980-2004 töötas Estonia teatris. Õppis Moskva Riiklikus Teatriinstituudis balletipedagoog-repetiitoriks. Juhib oma balletistuudiot.

4. aprill

Bernhard Linde (4.04.1886-23.08.1954), kirjastustegelane, prosaist, tõlkija, esseist – 135 aastat sünnist.
Sündis Järvakandi valla Purku külas. 1894 alustas kooliteed Lelle saksakeelses algkoolis, jätkas Järvakandi ministeeriumikoolis. Pärast õpinguid ja tööaastaid Tartus ja Tallinnas elas Linde oma isatalus Purkus veel aastail 1941-1944.
1912–1915 oli Noor-Eesti Kirjastuse juhataja, 1914–1915 ajakirja Vaba Sõna väljaandja. 1920–1924 töötas kirjastuse Varrak juhatajana ning 1944–1949 TPI keelekateedri juhatajana. Avaldas jutustusi, esseesid, biograafiaid, reisivesteid, kirjandus-, kunsti- ja teatriarvustusi ja tõlkeid.

16. aprill

Andres Uibo (16.04.1956), organist, pedagoog, helilooja, produtsent – 65
Sündis Kivi-Vigalas. Uibolt on ilmunud 2 soololaserplaati, tema interpretatsioonikunsti võib leida ligi kolmekümnelt CD-plaadilt. Andnud välja raamatu “Eesti orelid”. Ta on Tallinna orelifestivali (a-st 1987), Suure-Jaani muusikafestivali (a-st1998) algataja ja kunstiline juht. Uibo algatusel ning eesvedamisel on Eestis restaureeritud rida ajaloolisi väärtorelid ning ehitatud mitmeid uusi oreleid.
Andres Uibo on Vigala valla aukodanik.

19. aprill

Enno Alliksaar (19.04.1946), kodu-uurija, omavalitsustegelane – 75
Olnud pikalt tegev Järvakandi vallavolikogus. Mitmete Järvakandi ajalugu käsitlevate raamatute autor ja koostaja: „Klaasipealinn Järvakandi : Järvakandi kant“ (2012), „125 aastat Järvakandi klaasitööstust“ (2005) ; „Järvakandi läbi sajandite“ I (2007), II (2011), III (2013), IV (2015) jt.

Helle Stukis, a-ni 1956 Vähi (19.04.1931-23.11.2011), õpetaja – 90 aastat sünnist.
Aastail 1973-86 töötas Rapla Keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana. Hiljem oli Raikküla kooli õpilaskodu kasvataja ning ujumistreener. 1981-96 oli Rapla Spordiveteranide Koondise juhatuse sekretär. Tegeles ujumisega, viiekordne Eesti meister vaba-, liblik- ja teateujumises.

1. mai

Ermi Littover (1.05.1921-11.06.2015), kunstnik – 100 aastat sünnist.
Sündis Haimre vallas Nõmmeotsa külas. Töötas aastaid Rapla rajooni parteikomitees. Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kaugõppekursustel sai 1965. aastal kunstiringi juhendaja diplomi. Näitustegevust alustas  Littover 1959. aastal, tal oli 70 personaalnäitust, lisaks ühisnäitused. Viljeles akvarelli, graafikat, õlimaali, vasekohrutust, puulõiget ja skulptuuri, tegi üle 300 eksliibrise. Elutöö eest pälvis 2013. aastal Raplamaa hõbedase vapimärgi.

3. mai

August von Kotzebue (3.05.1761-23.03.1819), kirjanik, teatritegelane – 260 aastat sünnist.
Sündis Weimaris. Oma naisele kuuluvas Järlepa mõisas sai tuntuks teatritegemisega, lavastades enda loodud draamateoseid. Kotzebue ise nimetas oma ettevõtmist Järlepa hooviteatriks. Aastail 1807-1813 elas Vardi mõisas.

5. mai

Ants Laikmaa (5.05.1866-19.11.1942), maalikunstnik – 155 aastat sünnist.
Sündis Vigalas Paiba talus renditalunikust vallakirjutaja peres. Õppis Velise valla- ja Vigala köstrikoolis. Laikmaa mälestusi lapsepõlvest ja isakodust Vigala-mail saab lugeda raamatust “Mõeldes tagasi. Valik Ants Laikmaa autobiograafilisi artikleid” (Tallinn, 1991).
Laikmaad on peetud üheks Eesti 20. sajandi alguse olulisemaks kunstnikuks ja tema juhitud ateljeekool oli Eesti esimene kunstiõppeasutus.

7. mai

Rutt Hinrikus, a-ni 1971 Põld (7.05.1946), kirjandusteadlane ja kriitik – 75
Sündis Vigalas pastori tütrena. Töötanud 1972. aastast Kirjandusmuuseumis teadurina. 1990-ndatel tegeles elulugude kogumistöö organiseerimisega, ühenduse Eesti Elulood esinaine.

12. mai

Kaarel Liimand, a-ni 1937 Karl Liiman (12.05.1906-08.1941), maalikunstnik – 115 aastat sünnist.
Sündis Rapla lähedal Uusküla Käära talus taluniku peres. Õppis 1913-20 Alu Vallakoolis ja Rapla Algkoolis. 1933 lõpetas kunstikooli Pallas maali erialal, hiljem töötas samas koolis õpetajana.

15. mai

Vello Rummo (15.05.1921-24.11.2009), teatrilavastaja ja -pedagoog – 100 aastat sünnist.
Sündis Nõmmkülas Raikküla vallas. Töötas näitlejana, lavakunstikateedri õppejõuna, oli 1969-1982 teater Endla peanäitejuht ja 1982-1995 lavastaja.

20. mai

Jaak Uibu (20.05.1941), rahvastikuteadlane ja meditsiinidoktor – 80
Tema lapsepõlvekodu on Vigalas. 1966 lôpetas Tartu Ülikooli arstina. Tuntud kui rahvatervise ning rahvastikupoliitika uurija. Toompea Haridusseminari asutajaliige. Vigala valla aukodanik.

29. mai

Helmut Vaag (29.05.1911-8.07.1978), näitleja, lavastaja – 110 aastat sünnist.
Sündis Juurus mõisatöölise perekonnas. Töötas aastatel 1933–1940 Tallinna Töölisteatri näitlejana, 1940-1951 ja 1961–1975 Tallinna Draamateatri näitlejana. Oli karakternäitlejana populaarne eriti laste- ja estraadietendustes. Kirjutas nukunäidendeid, mängis filmides (”Noor pensionär”, “Maaletulek” jt).

31. mai

Aleksander Heintalu, (Vigala Sass) (31.05.1941-19.08.2015), põllumajandusteadlane, ravitseja – 80 aastat sünnist.
Aastatel 1968-84 oli ta aednik-õpetajaks Vigala põllutöökoolis, sel ajal sai renoveeritud ka Vigala mõisa park. EPA lõpetamisel taheti talle anda diplomitöö “Vanade parkide regenereerimine Vana-Vigala pargi näitel” eest teaduste kandidaadi kraad, kuid seda Moskvas ei kinnitatud.
Heintalu olulisemad teosed on eepos «Kuldmamma!», ravimtaimeraamatud «Kuidas ma ravin» ja «Taimedega vähiravi vastu», «Appi vampiirid», «Estide (tšuudide) hingestatud ilm», «Tšuudide maagiaraamat» ning «Kunsti kuldlõike kasutamine haljastuses».

20. juuni

Enn Vetemaa (20.06.1936-28.03.2017), kirjanik ja helilooja – 85 aastat sünnist
Lipal asus Vetemaa vanavanemate talu, kus ta suvitas ning seal on kirjutatud ka mõned tema raamatud (“Ristirahvas”, „Krati nimi on Peetrus” jt).

8. juuli

Ants Haljamaa (8.07.1941), tõlkija ja toimetaja – 80
Sündis Keavas. Õppis Keila Keskkoolis. 1966 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Pikka aega töötas ta kirjastuses Valgus humanitaarainete õpikute toimetuse juhina. Tõlkinud vene keelest pedagoogilist ja filmialast kirjandust, soome keelest on tõlkinud peaasjalikult Antti Tuuri teoseid.

11. juuli

Lilly Walther (11.07.1866-8.09.1946), maalikunstnik ja restauraator – 155 aastat sünnist.
Sündis Kaius. Kunstihariduse sai Peterburist, täiendas end Prantsusmaal, Eestis Ants Laikmaa juures. Oli Eesti üks esimesi maalirestauraatoreid.

30. juuli

Ervin Õunapuu (30.07.1956), kirjanik, teatri-, maali- ja filmikunstnik – 65
Sündis Kärus õpetajate peres. Õppis Käru algkoolis, 1967-1974 Rapla keskkoolis.
Tema lavastuskunstniku debüüt oli 1981 teatris Vanemuine. Teinud üle 100 lavakujunduse ja üle 10 kunstnikutöö filmides. Aastal 1996 avaldas oma esimese romaani „Olivia”. Õunapuu kirjanduslikku loomingut on tõlgitud armeenia, inglise, kreeka, läti, prantsuse, rootsi, saksa, soome, ungari ja vene keelde.

19. august

Ly-Virve Tammel (19.08.1931- 20.07.2008), kultuuritöötaja – 90 aastat sünnist.
Kauaaegne tunnustatud Märjamaa kultuuritöötaja. 1951-1998 töötas Märjamaa kultuurimajas erinevatel kohtadel – instruktor, kunstiline juht, direktor. 1959 pani aluse segarahvatantsurühmale, millest tänaseks on kujunenud Märjamaa tuntuim tantsurühm Hopsani.

3. september

Endel Kärner (3.09.1921-29.03.1985), metsamajandusinsener ja õpetaja – 100 aastat sünnist.
Kärner sai Lääne-Eesti pedagoogide hulgas tuntuks haljastus- ja aiandusalase tegevusega. Kärner oli aastail 1977-85 Vigala 8-kl. Kooli direktor. Kavandas ja ehitas välja kooli katseaia, aiaehitised ja dendropargi.

12. september

Hans Möldermann (12.09.1871-28.03.1914), graafik – 150 aastat sünnist.
Sündis Märjamaa vallas Tolli külas kooliõpetaja peres. Kunstnikuna oli iseõppinu. Joonistas karikatuure naljalehtedele, naivistlikus laadis rahvapäraseid raamatuillustratsioone. Maetud Märjamaa kiriku juurde.

16. september

Ülo Lille (16.09.1931), keemik – 85
Sündis Lelle vallas Vallastu külas. Õppis Lelle Algkoolis, 1950 lõpetas Rapla Keskkooli. Prostaglandiinide keemia uurimissuuna rajaja Eestis. 1983. aastal valiti Ülo Lille Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Aastatel 1992–1997 oli Ülo Lille Tallinna Tehnikaülikooli orgaanilise keemia õppetooli juhataja ja keemia instituudi osakonnajuhataja. 1997. aastast on ta TTÜ emeriitprofessor.

17. september

Hille Tänavsuu (17. 09. 1941 Kohila vald – 5. 04. 2014), ajakirjanik – 80 aastat sünnist.
Sündis Kohila vallas, lõpetas 1960 Kohila Keskkooli. Töötas ajalehtede Säde ja Õhtuleht juures. Aastatel 1997-2005 oli ta Pärnu Postimehe reporter, seejärel Postimehes reporter-toimetaja. Maetud Hageri kalmistule.

20. oktoober

Jüri Kusmin (20.10.1946-20.03.2019), muuseumitöötaja – 70 aastat sünnist
Velise kandi kodu-uurija. Oli Velise Sillaotsa talumuuseumis tööl 1986. aastast, neist juhataja üle 20 aasta. Mitmete kodulooliste väljaannete koostaja ning kaasautor. Autasustatud Märjamaa valla Maarjaristi hõberistiga.

26. oktoober

Tenno Teets (26.10.1931-31.05.2003), majandijuht – 90 aastat sünnist.
Sündis Tallinnas, lõpetas EPA agronoomina. 1961. aastast elas Rapla rajoonis, töötas algul kolhoosi Tee Kommunismile agronoomina, 1962. aastal valiti sama kolhoosi esimeheks.1965–1966 töötas paralleelselt Valtu 8-klassilise kooli õpetajana. 1971. aastal, peale kolhoosi Tee Kommunismile ühinemist kolhoosiga Võit sai temast kolhooside ühinemisel moodustatud Valtu kolhoosi esimees. Selles ametis töötas Teets kolhoosi likvideerimiseni 1991. aastal. Seejärel oli Valtu põllumajandusliku osaühistu esimees.

31. oktoober

Kalju Idvand (31.10.1956), arhiivi- ja muuseumitöötaja – 65
Lõpetas 1975 Pärnu-Jaagupi Keskkooli, õppis arhiivindust Moskvas, kultuurilugu EELK Usuteaduste Instituudis. 1983-2003 oli Pärnu Maa-arhiivi juhataja, 2004-2009 Harju Maa-arhiivi Märjamaa filiaali juhataja. Aastast 2010 Sillaotsa Talumuuseumi juhataja.

5. november

Roman Nyman (5.11.1881-23.04.1951), maali- ja teatrikunstnik – 140 aastat sünnist
Sündis Tallinnas. 1900-1906 õppis Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskooli teatridekoraatori erialal. Nyman oli esimesi kutselisi eesti teatrikunstnikke. Töötas 1913-20 teatris Estonia ja 1926-27 Draamastuudio teatri kunstnikuna.
1944 asus elama Rapla Uuskülla oma tütre ja väimehe juurde köstrimajja. Nymann sai endale joonistus- ja joonestusõpetaja koha Rapla Keskkoolis ning töötas seal aastail 1944-50.

9. november

Toomas Kivilo (9.11.1941-24.05.2008), vibulaskur, treener – 80 aastat sünnist
Töötas Järvakandi tehastes. Kivilo oli vibulaskmise juures eduka laskuri, treeneri ja toetajana üle 40 aasta. 1974 täitis Toomas Kivilo meister-sportlase normi, 1978 omistati talle ENSV teenelise treeneri aunimetus. Oli Järvakandi vibuklubi Ilves asutaja. 1970-1996 vibuliidu juhatuse liige. Rahvusvahelise kategooria vibulaskekohtunik.

26. november

Theodor Aleksander Tedder (26.11.1871-6.1.1914), Eesti üks esimesi kutselisi muusikuid – 150 aastat sünnist
Sündis Juuru kihelkonnas Helda külas. Tema isa oli Maidla külakooli õpetaja. Kui Theodor oli 12-aastane, kolis perekond Juuru, kus isa sai organisti koha. Esmase hariduse sai poiss isalt, keskhariduse omandas aga Tallinnas Nikolai (praegu Gustav Adolfi) gümnaasiumis. 1893-1896 õppis ta Leipzigi konservatooriumis orelit, klaverit ja kompositsiooni. Theodor Tedder oli neljas kõrgema muusikalise haridusega eestlane.

27. november

Toomas Kokk (27.11.1936), arst – 85
Oli aastail 1965-75 Märjamaa haigla peaarst, aastast 1976 sisehaiguste-, perearst. 1951. aastast tegeles laskespordiga, osales Eesti meistrivõistlustel aastail 1962-2000. Elab Märjamaal.

29. november

Urmas Sõõrumaa (29.11.1961), ettevõtja – 60
Pärit Hagerist, õppis Hageri Algkoolis ja Kohila Keskkoolis. Asutas 1991 Eesti esimese eraturvafirma ESS. Tallinna Rotermanni kvartali rajaja. Tema algatusel on sautatud MTÜ Kapa-Kohila, et toetada Kohila kandi arengut (rõhuga hariduselul).  Autasustatud Kohila valla vapimärgiga.

15. detsember

Indrek Hirv (15.12.1956), kirjanik ja kunstnik – 65
Sündis Kohilas kunstnike peres. Lõpetas ERKI keraamika alal. Eesti Kirjanike Liidu ja Kunstnike Liidu liige. Viljeleb põhiliselt luulet.

30. detsember

Juhan Raidjõe, a-ni 1936 Johannes Wiks (30.12.1906-11.06.1976), jurist, aiandusagronoom, kodu-uurija – 115 aastat sünnist.
Sündis Raplas, õppis Rapla Algkoolis. Oli teenekas looduskaitsja, kodu-uurija, ajalehe “Ühistöö” kauaaegne kirjasaatja. Kirjutas ajakirjas Eesti Loodus Raplamaa looduskaitseobjektidest. Erilist huvi tundis parkide vastu.

Jüri Rummo (1856- …) – 165 aastat sünnist
Rahvasuus Rummu Jüriks kutsutud mees sündis Kehtna vallas mõisarentniku peres. Õilsaks ja tabamatuks mõisnike hirmuks räägitud hobusevarga ja kelmi elu on andnud tänuväärset ainest filmideks, operetiks, näidendiks ja romaaniks.

Lisalugemist Kehtna valla ajalehest Valla Vaatleja  “Intrigeeriv Rummu Jüri”

Muud sündmused:

780 aastat möödub mitmete Raplamaa külade esmamainimisest Taani hindamise raamatus (Liber Census Daniae, 1241).

130 aastat tagasi – 1891 moodustati ühendatud Rapla vald Rapla kihelkonna piiridesse jäänud Alu-Rapla, Hagudi, Sikeldi, Saage (Kuusiku), Valtu, Kodila ja Seli mõisavaldadest. Väljavõttes Eestimaa Kubermangu Teatajast (1891) on valdade nimede järel ära toodud meeshingede arv.

120 aastat tagasi – 1901 valmis Rapla kirik, üks stiilipuhtamaid uusromaani stiili järgivaid ehitisi Eestis.

120 aastat tagasi – 1901 avati ametlikult liikluseks Tallinna–Viljandi raudtee. Rapla sai rongiühenduse.

85 aastat tagasi – 1. detsembril 1931 algas rongiliiklus Rapla-Virtsu 96 km pikkusel raudteel. Liiklus kitsarööpmelise raudtee sel lõigul lõpetati 26. mail 1968. aastal.

25 aastat tagasi – 10. aprillil 1996 avati pidulikult Rapla raamatukogu-õhtukeskkooli maja (ümberehitatud endine lasteaiahoone).