Koduloolised tähtpäevad

Raplamaa koduloolised tähtpäevad 2022

1. jaanuar

Karl Muru (1.01.1927 – 30.5.2017), kirjandusteadlane ja kriitik – 95 aastat sünnist.

Uuris peamiselt 20. sajandi eesti luulet ning kirjutas ka rohkesti luulearvustusi. Koostas mitmeid õpperaamatuid ja -materjale koolidele.

Töötas aastail 1951-59 emakeeleõpetajana Rapla Keskkoolis.

15. jaanuar

Erwin Bernhard (15.01.1852 – 25.04.1914), arhitekt – 170 aastat sünnist.

Tema projekteeritud on tänasel Raplamaal neli kirikut: EAÕK Velise Ristija Johannese kirik (valmis 1889), EELK Hageri Lambertuse kirik (1892) ja EAÕK Juuru Vassili Suure kirik (1893) ning EELK Juuru Mihkli kiriku ümberehitus (1895). Loe pikemalt EELK Juuru Mihkli Koguduse lehest

15. jaanuar

Anton Raadik (15.01.1917 – 13.03.1999), poksija – 105 aastat sünnist.

Maailmas tuntud poksikuulsus sündis Raikküla vallas. Peale 1943. aastat jätkas poksikarjääri elukutselisena välismaal: Rootsis, a-st 1946 USA-s. Sportlase elu ja võistluste lugu saab lugeda raamatust “Mis juhtus Anton Raadikuga” (1997), autorid Jaan Sepp ja Juhan Maidlo.

28. jaanuar

Johannes Võerahansu (28.01.1902 – 17.10.1980), maalikunstnik – 120 aastat sünnist.

Sündis Raikküla vallas Keo külas. Õppis Käru vallakoolis ja Käru haridusseltsi koolis. Üks Eesti silmapaistvamaid maastiku- ja olustikumaalijaid, töötanud õppejõuna. Lisalugemist Wikipedias

4. veebruar

Kustas Põldmaa (4.02.1897 – 2.08.1977), loodusõpetaja, kirjanik – 125 aastat sünnist.

Töötas õpetajana 1928-34 Hageri algkoolis. Avaldanud loodust populariseerivaid raamatuid: “Kodumets”, “Koduvetel”, “Nurmelt ja niidult” jt.

4. veebruar

Gerhard Franz von Kügelgen (6.02.1772 – 27.03.1820) ja Carl Ferdinand von Kügelgen (6.02.1772-9.01.1832), saksa maalikunstnikud – 250 aastat sünnist.

Sündinud Bacharachis. Mõlemad elanud 18.-19. sajandi vahetusel mõnda aega Kodila mõisas.

13. veebruar

Enn Soosaar (13.02.1937- 10.02.2010), tõlkija ja publitsist – 85 aastat sünnist

Õppis aastail 1944-51 Hageri 7-kl. Koolis. Tema isa oli Hageri koguduse õpetaja. Soosaar oli viljakaim ameerika kirjanduse vahendaja Eestis. Kirjutas tõlkekirjanduse ja tõlkimise teemalisi ülevaateid ning avaldas arvamusartikleid, arvustusi ja poliitikaanalüüse.

20. veebruar

Urmas Puhkan (20.02.1967), keraamik – 55

Pärit Kehtna valla Nadalama külast. 1992 lõpetas kunstiakadeemia keraamika erialal. Aastast 2005 EKA keraamika osakonna juhataja

22. veebruar

Carl Eduard Malm (22.02.1837 – 14.01.1901), rootsi-saksa päritolu vaimulik ja kirjamees – 185 aastat sünnist.

Oli aastail 1864-1901 Rapla kirikus pastor. Viis eesti luule tõlkimise uuele nõudlikule tasemele, vahendas eelkõige maailmaklassikat, koostas koolilugemiku, mis levis laialt Põhja-Eesti koolides. Temalt on ilmunud ka vaimulikke raamatuid – sh “Rapla kirik Harjumaal” (1868, 2001).

22. veebruar

Jaan Rumma (22.02.1887 – 24.05.1926), kooli- ja loodusgeograaf – 135 aastat sünnist.

Sündis Velise vallas Aravere külas. Oli innukas geograafiaterminoloogia looja, geograaf-publitsist ja maateaduse populariseerija.

27. veebruar

Laine Mesikäpp (27.02.1917 – 05.05.2012), näitleja – 105 aastat sünnist

Sündis Hageri vallas Adila külas. Aastail 1949-92 oli Eesti Draamateatri näitleja. Aastast 1947 esines helletuste ja leelodega paljudel üldlaulu- ja tantsupidudel. Maetud Hageri kalmistule.

9. märts

Rudolf Moritz von Engelhardt (9.03.1857 – 14.07.1913), arhitekt – 165 aastat sünnist.

Kavandas Rapla neoromaani stiilis kiriku (1898-1901, kirik valmis Alex von Howeni poolt muudetud projekti järgi).

11. märts

Elin Tober (11.03.1942 – 11.06.2020), kujur – 80 aastat sünnist.

Õppis 1949-56 Velise algkoolis ja Valgu 7-kl. Koolis. 1971 lõpetas kunstiinstituudi skulptuuri erialal. Lisalugemist

12. märts

Gustav Adolf Hippius (12.03.1792-6.10.1856), maalikunstnik ja graafik – 230 aastat sünnist.

Õppis 1810-1812 joonistamist C. S. Waltheri juhendamisel Hageri praosti D.F. Ignatiuse pansionaadis. Viljeles portreed, sealhulgas portreteeris paljusid tolleaegse Venemaa silmapaistvaid poliitika- ja kultuuritegelasi.

12. märts

Marje Berlokko (12.03.1947), kunstnik, kunstiõpetaja – 75

Aastast 2001 juhendab ta Raplas oma maalistuudiot.

18. märts

Leonhard Vaide (18.03.1927 – 19.01.1996), koolijuht, kodu-uurija – 95 aastat sünnist.

Töötas aastail 1951-57 ja 1988-91 Märjamaa keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, 1957-1988 direktorina. Juhendas õpilaste kodu-uurimistöid. Koostas kogumiku “Kodu-uurimistöid” I-III (Märjamaa, 1993-95). Pikemalt tema kohta saab lugeda „Märjamaa kooli koduloo lugemikust” (2016)

20. märts

Tiia-Helle Schmitte (20.03.1947), muuseumitöötaja – 75

Lõpetas Rapla Keskkooli 1965. Oli Mahtra Talurahvamuuseumi direktor aastail 1980 – 2010.

28. märts

Veera Saar (28.03.1912 – 20.07.2004), kirjanik, õpetaja – 110 aastat sünnist.

Aastail 1941-42 töötas õpetajana Kehtna Kõrgemas Kodumajanduskoolis. Kirjutanud romaane, novelle, jutustusi. Novellis “Meie aed” (1959) on tegevuspaigaks Kehtna.

3. aprill

Aggio Bachmann (3.04.1897 – 19.06.1923), lavastaja, näitleja – 125 aastat sünnist.

Sündis Järvakandi vallas Sooaluste külas. Lõpetas 1913 Järvakandi ministeeriumikooli. Asutas 1921 Tallinnas eksperimentaalse Hommikuteatri.

6. aprill

Artur Lind (6.04.1927 – 30.11.1989), biokeemik, molekulaarbioloog – 95 aastat sünnist.

Lõpetas 1946 Rapla Keskkooli. Eesti molekulaarbioloogia rajaja. Tegutses 22 aastat õppejõuna Tartu Ülikoolis.

22.aprill

Aino Pervik (22.04.1932), kirjanik, tõlkija – 90

Osa tema lapsepõlveaastaid möödus Järvakandis. Õppis 1939-46 Järvakandi algkoolis ja mittetäielikus keskkoolis. Tuntud eelkõige lastekirjanikuna (“Kunksmoor”, “Arabella, mereröövli tütar” jt), avaldanud ka proosaraamatuid ja luulekogusid täiskasvanuile, tõlkinud ungari kirjandust. Tema meenutusi lapsepõlvest saab lugeda raamatust „Miniatuurid mälupõhjast” (2020).

21. mai

Evald Sagur (21.05.1922 – 26.08.1987), akvarellist – 100 aastat sünnist.

Sündis Raikkülas, õppis Raikküla algkoolis. Lõpetas kunstiinstituudi maali erialal 1950. Tegutses teatrikunstnikuna ja raamatukujundajana.

5. juuni

Leo Rehemaa (5.06.1932 – 9.10.1998), kodu-uurija – 90 aastat sünnist.

Pärit Kasvandu külast, avaldanud koduloolisi artikleid 1959. aastast. Tema uurimused käsitlesid Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu piirkonda.

22. juuni

Endel Aaver (22.06.1927- 6.07.2009), loomaarstiteadlane, viroloog – 95 aastat sünnist

Sündis Kaiu vallas, lõpetas 1946 Rapla keskkooli.

28. juuni

Jüri Jürison (28.06.1832 – 10.12.1899), publitsist – 190 aastat sünnist.

Sündis Haimre vallas. Tegi mereväeohvitserina kaasa ümbermaailmareisi korvetil “Askold”. Selle põhjal valmis esimene eesti algupärane reisikiri, mis ilmus Eesti Postimehes 1867-69 (uustrükk 1975).

5. juuli

Arnold Friedrich Johann Knüpffer (5.07.1777 – 15.10.1843), baltisaksa päritolu eesti rahvaluule ja keele uurija – 245 aastat sünnist.

Sündis Juuru kirikumõisas pastori pojana. Hinnatav on Knüpfferi tegevus rahvalaulude kogujana.

10. juuli

August Topman (10.07.1882 – 8.09.1968), organist, koorijuht ja pedagoog – 140 aastat sünnist.

Sündis Lõpemetsa külas Kabala vallas kooliõpetaja peres. Osales 1919 Tallinna konservatooriumi asutamises, töötas seal õppejõuna aastani 1950; juhatas koore, kirjutas koori- ja soololaule. Temalt on ilmunud raamat “Mälestused” (1972).

15. juuli

Toomas Ehrpais (15.07.1947 – 31.07.2002), metsandustegelane – 75 aastat sünnist

Sündis Nissi vallas. Vardi metskonnas töötas 1967. aastast metsnikuna, alates 1978 kuni elu lõpuni metsaülemana. Oli Eesti Metsaseltsi juhatuse liige. Korrastas Varbola maalinna, algatas Varbola puupäevad ja puuskulptuuride võistlused, asutas kodukandis mitu looduskaitseala, oli mitmete seltside aktiivne liige. 2012. aastal paigutati talle Varbola linnamäe jalamile mälestuspink.

5. august

Thea Paluoja (5.08.1962), laulja, lauluõpetaja, dirigent – 60

Lõpetas 1980 Rapla Keskkooli. Tegutseb Rapla laulustuudio juhataja ja juhendajana.

21. august

Katrin Karisma (21.08.1947), näitleja ja laulja – 75

Sündis Tallinnas. Lapsepõlvekodu oli Järvakandis. Õppis Järvakandi Keskkoolis. Üle 30 aasta oli ta teater Estonia operetisolist, kuid on mänginud ka teistes lavastustes, filmides ja esinenud kontserdilaval.

24. august

Harri Jõgisalu (24.08.1922 – 18.09.2014), lastekirjanik, pedagoog, kodu-uurija – 100 aastat sünnist

Töötas aastail 1947-78 Märjamaa keskkoolis õpetaja ja õppealajuhatajana. Elas Märjamaal.  Oli hinnatud lasteraamatute, loodusteemaliste ja kodulooliste teoste autor. Märjamaa valla ja Kihnu valla aukodanik (2007). 2012 paigutati Jõgisalule Märjamaa raamatukogu juurde nimeline pink.

29. august

Arvi Paidla (29.08.1937 – 8.07.2000), insener, teadur, kodu-uurija – 85 aastat sünnist.

Sündis Ravila valla Voose külas. Õppis Voose algkoolis, Alavere mittetäielikus keskkoolis Saku maakorralduse ja maaparanduse tehnikumis, EPA-st sai inseneri-hüdrotehniku diplomi. 1970–1973 oli aspirantuuris ENSV TA juures üldise maaviljeluse erialal. Töötanud insenerina Tallinna botaanikaaias ning 11 aastat Mahtra Talurahvamuuseumis teadurina. Oli Eesti kodu-uurimise seltsi tegevliige, Rapla giidide kooli eestvedaja.

Temalt ilmus hulk Raplamaad käsitlevaid raamatuid: “Rapla rajoon” (1974, koos A. Kruusimägiga), täiendatud väljaanne “Raplamaa” (1991), “Kehtna” (1974), “Mahtra muuseum-25” (1995), “Rapla maakond teise aastatuhande lõpul” (1999), “Hagudi. Hageri” (2000). Avaldas trükis üle 30 teaduskirjutise.

24. september

Jaan Teemant (24.09.1872 – surmaaeg teadmata), riigitegelane – 150 aastat sünnist.

Sündis Vigala vallas. Oli 1925-27 ja 1932 riigivanemaks.

26. september

Einar Soone (26.09.1947), kirikutegelane – 75

Sündis Raplas. Aastail 1992 – 2017 oli EELK piiskop, 1993 – 2013 Eesti Kirikute Nõukogu president. Siirdus emerituuri 2017.

26. september

Mart Tapupere (26.09.1907 – 20.08.1974), kodu-uurija – 115 aastat sünnist.

Sündis Sikeldis ja kasvas Oela külas, õppis Vigala põllutöökoolis aednikuks. Kodu-uurimisega tegeles 1950ndate teisest poolest; oli põhiautoriks rajooni ajalehe Ühistöö lisalehes Koduloolane 1959-66. Mahtra Talurahvamuuseumi loomise initsiaator.

28. september

Matthias Johann Eisen (28.09.1857 – 6.08.1934), rahvaluuleteadlane – 165 aastat sünnist.

Sündis Vigala kihelkonnas, Oese külas. Tema poolt avaldatud raamatute üldarv ulatub üle 200. Eiseni peamised teened jäävad folkloristika valdkonda – rahvaluule kogumine ja avaldamine. 1872 koostas ülevaate Vigala murdest.

3. oktoober

Jaan Rummo (3.10.1897 – 24.11.1960), lastekirjanik ja toimetaja – 125 aastat sünnist.

Sündis Kehtna vallas Kalbu külas. Õppis 1906-09 Kehtna vallakoolis ja 1909-12 Järvakandi ministeeriumikoolis. 1917 asutas Kehtna rahvaraamatukogu seltsi ja oli selle juhataja, kuulus Raikküla haridusseltsi juhatusse. Tõlkis muinasjutte ja vene lastekirjandust.

15. oktoober

Berend (Päärn) Gildemann (15.10.1822 – 20.04.1884), õpetaja, kirjamees – 200 aastat sünnist.

Sündis Vana-Vigalas. Oli 1838-44 Vigalas köster-kooliõpetaja, 1844-51 Jädivere seminari juhataja. Avaldas esimese eestikeelse geograafiaõpiku ja eestindas esimese kirikulooõpiku.

6. november

Eduard Otto Emil Karl Adam von Stackelberg (6./18.11 1867 – 7. 04.1943 München), Eestimaa poliitik ja Sutlema mõisnik – 155 aastat sünnist.

Sündis Narvas. Õppis Tartu ülikoolis matemaatikat ja keemiat, lõpetas keemiakandidaadi kraadiga. Töötas Eestimaa rüütelkonna juures. 1912-14 oli Eestimaa maanõunik. Kahel korral 1917 ja 1918 saadeti koos perekonnaga sundasumisele Siberisse. 1918. aasta sügisel emigreerus Saksamaale.

1898. aastal pärandas onu Eduard von Stackelbergile Sutlema, Lümandu ja Mäeküla mõisad Hageri kihelkonnas.

Kirjutas oma elukäigust 1860ndate lõpust kuni 1930ndate alguseni kaheosalise mälestusteraamatu “Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud ja kaotused” (eesti k ilmunud 2010, 2017)

15. november

Kaleph Jõulu (15.11.1927 – 22.01.2014), õpetaja, koduloo-uurija, folkloorikoguja – 95 aastat sünnist.

Sündis Raplas, õppis 1936-47 Rapla algkoolis ja keskkoolis. Töötas õpetajana Raplas ja Kaius. Tegi aktiivset kaastööd Eesti Rahvaluule Arhiivile, Eesti Kirjandusmuuseumile ja Eesti Rahva Muuseumile.

24.november

Evald Saag (24.11.1912 – 20.10.2004), teoloog, usutegelane – 110 aastat sünnist.

Oli 19441962 Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja. Usuteaduste instituudi looja. 1998 sai ta esimese Rapla kihelkonna auhinna – Maarja Magdaleena pronksskulptuuri. Maetud Rapla kalmistule.

1. detsember

Mihkel Aitsam (1.12.1877 – 17.06.1953), kirjanik, ajakirjanik, kodu-uurija – 145 aastat sünnist.

Sündis Vigala valla Sääla külas, õppis Velisel. Kirjutas 9 ajaloolist romaani ja jutustust, koostas mälestustel ja uurimustel rajaneva “1905. aasta Läänemaal” (1937), „1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis“ (ilmus 2010). Tema uurimused kajastuvad ka raamatus “Vigala kihelkonna ajalugu” (2006). Maetud Vigala kalmistule.

29. detsember

Külliki Saldre (29.12.1952), näitleja – 70

Sündis Kehtnas, lõpetas 1971 Rapla Keskkooli.

Töötanud näitlejana Eesti Draamateatris, Ugalas, aastast 1998 Vanemuise draamanäitleja.

31. detsember

Tiit Petersoo (31.12.1937), looduskaitsetegelane – 85

Töötas 1976-88 looduskaitseinspektorina Rapla metsamajandis, hiljem looduskaitsespetsialistina Rapla maavalitsuses. On tegelenud kultuuriloo ja pärandkultuuri objektide kaitsega. Eesti Looduskaitse Seltsi liige algaastaist saadik.