Raplamaa ja raplamaalaste TÄHTPÄEVAD 2023

1. jaanuar

Bernhard Sukmit (1.01.1913-18.10.1994), aednik ja talupidaja – 110 aastat sünnist.

Sündis Raikkülas, rajas Konovere külas oma talus suure õunapuuaia. Avaldas ajakirjanduses puuviljandusalaseid artikleid.

31. jaanuar

Mihkel Aitsam (31.01.1833-30.12.1913), talupoeg – 190 aastat sünnist.

Vigala mõisa Aitsama talu rentnik, protestis mõisnike omavoli vastu.

1. veebruar

Magda Pihla, a-ni 1929 Römmer (1.02.1908-31.05.1989), kirjanik ja kunstnik – 115 aastat sünnist.

Sündis Tallinnas, pärast tagasipöördumist Tambovi kubermangust (1915) elas emapoolsete vanavanemate juures Ingliste vallas. Koolitee algas Järvakandi ministeeriumikoolis. 1944. a. Elas Sakasamaal, hiljem Kanadas. Kirjutas lastejutte ja proosaraamatuid täiskasvanuile.

2. veebruar

Tiit Merenäkk (2.02.1948), kirjanik, filosoof – 75

Töötas 1976-79 agronoomina Rapla rajooni Tamme külas Lenini-nim kolhoosis, 1984-85 Lokuta kolhoosis.

10. veebruar

Liivi Aarma (10.02.1948), ajaloolane, õppejõud – 75

Sündis Raikküla vallas, lõpetanud 1963 Raikküla 8-kl kooli, 1966 Rapla Keskkooli.

Teinud uurimusi hariduse ja kirjasõna ajaloo ning ajaloolise antropoloogia alalt. Avaldanud arvukalt publikatsioone ja raamatuid.

20. veebruar

Helmi Laars (20.02.1928-4.08.1996), kodu-uurija, õpetaja – 95 aastat sünnist. Sündis Rapla vallas Ridakülas. Elas pikka aega Mahtra külas.

Mahuka uurimuse „Mahtra küla 1930-1995” eest sai presidendi preemia. H. Laarsi ja F. Müürisepa koduloolised tööd avaldati raamatuna „Mahtra küla” (1998).

24. veebruar

Andres Keevallik (24.02.1943), tehnikateadlane – 80

Lõpetas 1961 Rapla keskkooli. 1967. aastast töötanud Tallinna Tehnikaülikoolis, kus oli rektor aastatel 2000-2005 ja 2010-2015.

9. märts

Andres Langemets (9.03.1948), luuletaja, kriitik, ajakirjanik – 75

Sündis Raplas. Lapsepõlvekodu Lipal, 1955-63 õppis Raikküla 8-kl. Koolis. Aastast 1976 ajakirja Keel ja Kirjandus osakonnatoimetaja. 1988–1997 töötas ajakirja Looming peatoimetajana, hiljem ajakirja Tuna toimetajana. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu aastast 1980. Viljakas publitsist ja tegev ka raamatutoimetajana.

12. märts

Hans Lepp (12.03.1873-29.10.1951), aednik – 150 aastat sünnist.

Sündis Ohukotsu mõisas, õppis kohalikus valla- ja kihelkonnakoolis. 1887-90 osales Lohu mõisa pargi rajamisel G. Kuphaldti juhendusel. 1893-96 tegutses Ohukotsu mõisas. Käis välismaal tutvumas parkide planeerimisega. 1907-1940 töötas Tallinna linnaaednikuna, 1940-44 abiaednikuna.

25. märts

Joann Ümarik (25.03.1888-01.06.1984), vaimulik, kooliõpetaja ja seltistegelane – 135 aastat sünnist.
Pärit Pärnumaalt Polli vallast. Teenis preestrina Juuru õigeusu kogudust aastatel 1921-1933. Oli kooliõpetaja kohalikus algkoolis ja võttis aktiivselt osa seltsitegevusest. Hiljem teenis vaimulikuna Pärnus, Tartus ja viimati Tallinna Nevski katedraalis.

28. märts

Maiu Linnamägi (28.03.1948), kultuuritöötaja, koorijuht, muusikapedagoog – 75

Olnud kultuuritöötaja Märjamaal, Raplas. Töötanud pikka aega (1988-2022) Märjamaa muusika- ja kunstikooli direktorina.

29. märts

Anton Külvi, a-ni 1937 Kutser (29.03.1888-24.04.1942), õpetaja – 135 aastat sünnist.

Töötas 1909-1941 Kabala koolijuhatajana, lasti maha Sverdlovskis süüdistatuna osalemises kontrrevolutsioonilises organisatsioonis. 1998. a avati Raikküla vallavalitsuse ja endise Kabala algkooli seinal mälestustahvel Anton ja Emma Külvile kui omaaegsetele kohaliku kultuuri- ja seltsielu edendajatele.

3. aprill

Eduard Ahrens (3.04/22.03.1803- 19.02/7.02.1863), keeleteadlane, pastor – 220 aastat sünnist.

1833-37 oli koduõpetaja Vana-Vigala mõisas. Vigala kirikus pidas oma esimesed eestikeelsed jutlused. Tänapäevase eesti ortograafia looja.

Jaan Rekkor (3.04.1958), näitleja – 65

Sündis Hõreda külas, lõpetas 1976 Märjamaa Keskkooli. Õppis aastatel 1976–1978 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Lõpetas TRK lavakunstikateedri 1982 (X lend). 1982. aastast Pärnu Endla näitleja, alates 2005 Eesti Draamateatri näitleja.

7. aprill

Paula Delacherie, a-ni 1933 Ilves (7.04.1903-2.09.2003), arhitekt – 120 aastat sünnist.

Sündis Kehtna mõisas kupja perekonnas. Budapesti Tehnikaülikooli lõpetamise järel 1929 sai esimeseks naisarhitektiks mitte ainult Eestis, vaid ka Ungaris. 1930-ndatel asus elama Prantsusmaale. Võõrsilt osales Delacherie-Ilves ka Eesti arhitektuurielus – aastal 1935 võitis ta Kose-Lükati vabaõhukooli arhitektuurivõistluse.

18. aprill

Piret Bristol (18.04.1968), kirjanik –55

Sündis Raplas, lõpetas 1986 Rapla I Keskkooli. Töötanud lühemat aega Rapla ajalehtedes Ühistöö ja Nädaline keeletoimetaja ja ajakirjanikuna. Avaldanud luuleraamatuid, jutte ja romaane.

26. aprill

Leo Villand (26.04.1928-12.09.2010), pedagoog ja pedagoogikateadlane – 95 aastat sünnist

Töötas 1960-1981 Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudis, a-st 1984 õpetanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti keelt ja kultuurilugu, koostanud õpikuid ja metoodikaid. Õpetanud Märjamaa keskkoolis. Elas 1990ndatest elu lõpuni Jalase külas.

30. aprill

Ly Seppel, a-st 1975 Ehin (30.04.1943), luuletaja, tõlkija, psühhoterapeut –80

Õppis 1950-61 Rapla keskkoolis. Elab Raplas. Lõpetas 1967 TRÜ eesti filoloogina ning õppis Bakuus ja Moskvas türgi keeli. Kirjutanud luulet ja lasteproosat. Tõlkinud türgi, aserbaidžaani, usbeki, kasahhi, turkmeeni, tatari, vene ja soome keelest.

7. mai

Juhan Kalde, a-ni 1937 Löve (7.05.1908-17.08.1995), maadleja ja sporditegelane – 115 aastat sünnist. Sündis Lelle vallas. Sportima hakkas kooliaastail Kivi-Vigalas iseseisvalt. Maadlustreeningutega alustas 1929. Tuli 1940 Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses. Märjamaa maadlusklubi “Juhan” sai oma nime just Juhan Kalde kui kohaliku maadluselu alusepanija mälestuseks.

17. mai

Mart Sõrg (17.05.1943), majandusteadlane, pangandustegelane – 80

Töötas a-il 1967-75 Rapla Rajooni Põllumajandusvalitsuse finantsosakonna juhatajana. Aastast 1975 Tartu Ülikooli õppejõud, emeriitprofessor. Olnud Eesti Panga Nõukogu esimees.

6. juuni

Georg Friedrich Ferdinand Kuphaldt (6.06.1853-14.04 1938), maastikuaednik – 170 aastat sünnist.

Sündinud Saksamaal, töötanud 1880-1914 Riia linnaaednikuna, samal ajal ka Vene keiserlike aedade inspektorina. Rekonstrueeris Lohu (1885) ja Kehtna (1890) mõisa pargid.

11. juuni

Mihkel Tiks (11.06.1953), ajakirjanik, prosaist – 70

Õppis aastail 1961-71 Rapla keskkoolis. Olnud tippkorvpallur, ajakirjanik, omavalitsustegelane. Kirjutanud näidendeid ja proosaraamatuid.

16. juuni

Mihkel Aitsam (16.06.1913 – 6.11.1999), õpetaja, kodu-uurija – 110 aastat sünnist.

Töötas 30 aastat Vigala ametikoolis õpetaja ja õppealajuhtajana. Talletas Vigala kandi ajalugu. Viio Aitsami raamatus „Vigala Mihklid. Raamat 10 mehest, kelle nimi oli Mihkel Aitsam“ (2018) on tema kohta peatükk „Õpetaja Mihkel” .

19. juuni

Krista Urvet (19.07.1948), nukunäitleja, kultuuritöötaja – 75

Oli 1972–80 Nukuteatri näitleja, 1980–92 Rapla laste filmistuudio Mini Anima kunstiline juht ning aastast 1997 Rapla Kunstiseltsi Õpikoja koolitusjuht ja õpetaja. Dubleerinud mängu- ja animatsioonfilme, olnud ka nukufilmi animaator .

1. juuli

Kaljo Voolma (1.07.1948), metsaentomoloog – 75

Sündis Velise vallas Kilgil. Aastatel 1955-1959 õppis Velise algkoolis ja 1959-1963 Päärdu 8-klassilises koolis. Töötanud pikka aega Eesti Maaülikoolis.

Kristjan Vilberg (2. 07. 1908– 12.07. 1941), laskur – 115 aastat sünnist

Lõpetas Kaiu algkooli. Lasketreeninguid alustas 1936 vend Johannese näpunäidete järgi. Kuulus 1936–39 Eesti koondisse. Püstitas 4 individuaalset Eesti rekordit ja osales 2 meeskondliku rekordi püstitamisel. Aastast 1975 on Kaiu lasketiirus korraldatud vendade Vilbergide mälestusvõistlusi.

11. juuli

Valter Uusberg (11.07.1953), animafilmide kunstnik, lavastaja – 70

Töötas 1970-ndatel kunstiõpetajana Juuru keskkoolis. 1981-1993 töötas Tallinnfilmi joonisfilmistuudios. 1993–2008 kultuurinõunik Rapla vallavalitsus., Pärast ametnikutööd jätkas kunstnikuna filmide juures ning juhendab Rapla lapsi kunsti, foto, filmi ja teatri vallas. Rapla Teatritegijate Seltsi juht. Elab Raplas.

Filmograafiat: animafilmid “Lotte ja kuukivi saladus” (2011, kaadripaigutaja ja piltstsenaariumi joonistaja), “Prohveti sünd” (2011, toimetaja); 2013 “Ada + Otto” (2013, kaadripaigutaja), “XYZtopia” (2013), “Kuidas jumal palus teed juhatada” (2016, režissöör, stsenarist, kunstnik).

20. juuli

Enn Kraam (20.07.1943-18.06.2001), näitleja – 80 aastat sünnist.

Sündis Raplas, lõpetas 1961 Rapla Keskkooli. Töötas näitlejana 1965-92 Eesti Noorsooteatris, hiljem Ugalas. 2009 paigaldati tema sünnikoju Raplas Uuskülas Ott Herodese kujundatud mälestuskivi.

21. juuli

Jüri Selirand (21.07.1928-11.09.2017), arheoloog – 95 aastat sünnist

Sündis Vigala vallas. Uurinud peamiselt noorema rauaaja kalmistuid ja linnuseid, tegelenud allveearheoloogiaga. Avaldanud mitmeid arheoloogiaalaseid raamatuid – „ Läbi aastatuhandete”, „Arheoloogiga Eestimaa teedel”, „Muinasaed, muinasteadus, muinasteadlased” jt.

Hans Treimann (21.07.1933-17.07.2014), ajakirjanik, tõlkija – 90 aastat sünnist

Õppis Rapla Keskkoolis. Elas Raplas.

Ajakirjanikuteed alustas 1956. aastal ajalehes Ühistöö, töötas ajakirjade Pilt ja Sõna, Küsimused ja Vastused, Horisont ning Aja Pulss toimetustes. Avaldas mälestustekogumiku “Sulerüütlina Nikitast Gorbani”(2005), „Raplamaa spordilugu : kuni 1950. aastani“ (2009). Koos Tiina Treimanniga koostanud „Rännud Raplamaa minevikku : koduloolisi uurimusi ja mälestusi“ (2006), „Maidla lastekodu aastakümned 1946-2004“ (2005).

25. juuli

Carl Sigismund Walther (25.07.1783-1.11.1866), maalikunstnik, graafik – 240 aastat sünnist.

Sündis Dresdenis, saabus aastal 1809 A. von Kotzebue kutsel Eestisse, kus asus tööle Vardi mõisas joonistusõpetajana. Töötas samal ajal ka Hageri poistepansionis. 1855. aastast elas oma tütre juures Kaiu mõisas, kus ka suri. Tuntud on tema altarimaalid (Rapla, Juuru, Kullamaa, Ambla, Kuressaare kirikus).

Hilda-Vilhelmine Leo (25.07.1893-1924), õpetaja, seltsitegelane – 130 aastat sünnist.

Õpetaja töö kõrvalt oli esimeseks Rapla Hariduse Seltsi rahvaraamatukogu juhatajaks (1917-24).

23. august

Madde Kalda, a-ni 1925 Magdalena Alavina (23.08.1903-6.04.1984), prosaist – 120 aastat sünnist.

Sündis Hageri valla Põikma külas, õppis Hageri vallakoolis ja Hageri haridusseltsi koolis. 1978. a. romaanivõistlusel leidis äramärkimist tema perekonnapärimusele tuginev romaan „Vigalast Siberimaale”, mis avaldati 1981 pealkirjaga „Seitse tähte taeva Sõelas”. Teose tegevuspaikadeks on Velise, Päärdu, Konuvere, Hageri.

26. august

Alfred Mering (26.08.1903-24.04.1988), näitleja – 120 aastat sünnist.

Lapsepõlv möödus Kohilas, aastal 1917 lõpetas Kohila Ministeeriumikooli. Alustas lavategevust 1921 Estonia Teatris. Lõpetas 1927 Draamastuudio teatrikooli. Töötas Draamastuudio Teatris, 1927–1936 Ugala Teatris (ka teatrijuhina), 1932–1940 Vanemuise Teatris, 1946–1965 Estonia Teatris ja 1967–1984 Tallinna Draamateatris. Esines ka kuuldemängudes, telelavastuste ja filmides. Kirjutanud mälestusteraamatu “Elu lugu : teatrimälestused” (1986)

Juhan Kerdi (26.08.1913-21.07.1985), agronoom – 110 aastat sünnist.

Aastail 1938-41 oli Kehtna kõrgema kodumajanduskooli aiandusosakonna juhataja, 1949-51 Kehtna Kolhooside Juhtiva Kaadri Ettevalmistamise Riikliku Kooli direktor.

10. september

Jüri Viikberg (10.09.1953), keeleteadlane – 70

Sündis Raplas, lõpetas 1971 Rapla Keskkooli. Ta on uurinud eesti keele kontakte, murdeid, soome-ugri keeli ja väliseestlaste keelekasutust. „Eesti murrete sõnaraamatu”, „Eesti rahvaste raamatu”, „Anekdoodiraamatu”, “Vene impeeriumi rahvaste punase raamatu” koostaja. Tallinna Ülikooli emeriitprofessor.

27. september

Tõnis Lepp (27.09.1943), balletiartist, näitleja – 80

Lapsepõlves elas ja õppis Kohilas. Töötas a-il 1967-92 Vanemuises tantsija ning näitlejana. Lõpetas 1967 Tallinna Koreograafiakooli. Töötas 1967–1992 Vanemuises tantsijana ja näitlejana ning juhtis 1969–1990 restorani Kaunas varieteed.

2. oktoober

Ehalill Halliste (2.10.1948), tekstiilikunstnik – 75

Sündis Kohila vallas Ülejõe külas, 1967 lõpetas Kohila keskkooli. Õppis 1971–1976 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis tekstiilikunsti erialal. 1978–1994 oli ARSi kunstnik, 1994–2002 kunstiõpetaja Kohila Gümnaasiumis. Alates 1994. aastast tegutseb vabakutselise tekstiilikunstnikuna. Elab Kohilas.

7. oktoober

Raimond Valgre, a-ni 1937 Tiisel (7.10.1913-31.12.1949), helilooja – 110 aastat sünnist.

Sündis Riisiperes, kuid lapsepõlveaastad veetis Raplas. Õppis 1920-26 Rapla algkoolis. Tulevasel heliloojal avanes võimalus Raplas ka klaverit õppida – õpetajaks pastor Liivi abikaasa.

Jaan Urvet (7.09.1948), lavastaja, koolitaja, ühiskonnategelane – 75

Töötanud Eesti Riiklikus Nukuteateris ja Tallinnfilmis, KAteatri kunstiline juht. Olnud mitme suurlavastuse projektijuht. 1989–2006 oli Eesti Harrastusteatrite Liidu esimees. 1980-1990 Rapla KEK-i juhataja abi kultuuri alal. 2014-2018 Ruhnu vallavanem. Hiljem töötanud Kihnu koolis ja Rapla Kesklinna koolis. Elab Raplas.

21. oktoober

Richard Klesment (21.10.1898-09.1944), aiandusõpetaja – 125 aastat sünnist.

Töötas 1932-37 Kohila Hageri täienduskoolis aiandusõpetajana, 1937-41 Kehtna kõrgemas kodumajanduskoolis aiandusosakonna juhataja ja õpetajana, 1939-41 ühtlasi ka Kehtna keskrahvamaja juhatajana.

22. oktoober

Piret Saluri, a-ni 1966 Rõuk (22.10.1943), tõlkija, diplomaat – 80

Sündis Tallinnas, õppis Märjamaa Keskkoolis. Töötanud Eesti Televisioonis 1964‒1972 toimetajana, 1972‒1975 ajakirjade Pioneer ja Täheke toimetuses. 1975‒1990 vabakutseline tõlkija. 1991–1995 Eesti saatkonnas Helsingis I saatkonnasekretär, 1995–2002 Vabariigi Presidendi protokolliülem. Tõlkinud eesti keelde üle poolesaja teose, peamiselt soome keelest, vähemal määral inglise ja vene keelest.

12. november

Marta Sophia Lepp, pseud. Sophia Vardi (12.11.1883-11.11.1940), prosaist, publitsist – 140 aastat sünnist.

Sündis Vardi (Varbola) vallas. Avaldanud vesteid, luuletusi, lühiproosat, näidendeid.

28. november

Liivi Erm (28.11.1953), laskesportlane – 70

Sündis Raikkülas, lõpetas 1972 Rapla keskkooli. Töötanud 1977-94 Kaius haljastusagronoomina. Laskesportlasena parandanud Eesti rekordeid individuaalselt 15 ja võistkonnas 24 korral.

30. november

Ülo Allvee (30.11.1938-27.03.1994), ajakirjanik – 85 aastat sünnist.

Aastail 1970-73 töötas Mahtra Talurahvamuuseumis teadurina, 1973-94 ajalehes Ühistöö ajakirjanikuna.

5. detsember

Hans Tertsius (5.12.1818-25.10.1900), talurahvaliikumise tegelane – 205 aastat sünnist.

Pidas Mahtra vallatalitajana 1958. a Juuru pastori ja Mahtra mõisnikuga läbirääkimisi abiteo ärajätmise üle 1856. aasta talurahvaseaduse järgi. Saadeti Siberisse asumisele. Tema „Ülestähendused Mahtra sõjast” on tähtis ajalooallikas.

25. detsember

Johannes Vilberg (25. XII 1903– 26. X 1981), laskur – 120 aastat sünnist

Õppis Kaiu koolis. Lasketreeninguid alustas 1927. Kuulus 1931–39 ja 1947–50 Eesti koondisse. Püstitas 1931–39 10 individuaalset Eesti rekordit ja osales 9 meeskonnarekordi püstitamisel. Töötas 1927–40 elukutselise sõjaväelasena allohvitseride koolis. Aastast 1975 on Kaiu lasketiirus korraldatud vendade Kristjan ja Johannes Vilbergide mälestusvõistlusi.

26. detsember

Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.12.1803-25.08.1882), kirjanik ja rahvaluuletöötleja – 220 aastat sünnist.

Aastail 1818-24 viibis vanemate juures Hageri kihelkonnas Ohulepa mõisas, kus isa töötas aidamehena. Tutvumine kohaliku jutu- ja laulumehe Jacob Fischeriga äratas temas huvi rahvaloomingu vastu. Ohulepas hakkas ta esimesi rahvalaule kirja panema.

Muud sündmused:

10. augustil 30 aastat tagasi (1993) sai Rapla linna staatuse.

65 aastat tagasi (1958) avati Juuru kultuurimaja.

Oktoobris 95 aastat tagasi (1928) avati Kuimetsa rahvamaja.

9. detsembril 95 aastat tagasi (1928) asutati Jalase haridusselts.

105 aastat tagasi (1918) loodi Kabala haridusseltsi Lootus juurde raamatukogu.

120 aastat tagasi (1903) alustas Rapla karskuskuratooriumi teemajas tegevust raamatukogu-lugemistuba, mis oli Rapla Keskraamatukogu eelkäijaks.

120 aastat tagasi (1903) alustas tööd Märjamaa raamatukogu.

20. juunil 130 aastat tagasi (1893) sai tegutsemisloa Vigala laulu- ja muusikaselts.

27. augustil 130 aastat tagasi (1893) valmis ja õnnistati sisse Juuru Vassili Suure ja Sergiuse õigeusukirik.

31. oktoobril 130 aastat tagasi (1893) asutati Kaiu laulu- ja mänguselts.

140 aastat tagasi (1883) valmis Vahastu kirik.

14. juunil (2. juunil vkj) 165 aastat tagasi (1858) toimus Mahtra sõda.

335 aastat tagasi (1688) esmateade Järlepa (Jerlep) mõisast.
785 aastat tagasi (1238) asutati Juuru Mihkli kogudus ja ehitati esimene kirik, mis oli puust ja hävis varsti.