Koduloolised tähtpäevad

Raplamaa ja raplamaalaste TÄHTPÄEVAD 2019

1. jaanuar

Aleksei Parnabas (1.01.1919-01.1986), kodu-uurija, Sillaotsa talumuuseumi rajaja – 100 aastat sünnist
Elas Velisel Veski küla Sillaotsa talus, kus alustas 1980ndate algul muuseumi sisseseadmist. Uuris Velise ajalugu – trükis ilmunud „Velise” (1988, täiendused J.Kusmin, K. Tihkan).

2. jaanuar
Jaan Villard (2.01.1904-25.06.1979), laulja – 105 aastat sünnist.
Sündis Raplas. Laulis aastast 1928 Estonia teatris, põgenes 1944 Saksamaale, aastast 1953 elas Kanadas, kus ka suri.

5. jaanuar
Paul Evald Ambur (5.01.1904-21.04.1974), kirjastustöötaja, raamatu- ja kirjandusteadlane – 105 aastat sünnist
Sündis Järvakandi vallas Kärpla külas, alghariduse sai Järvakandis 1913-1919. Aastail 1924-25 oli õpetaja Kehtna algkoolis. Avaldas Evald Kindluste nime all romaani „Talvised rändlinnud” (1931), milles antakse ülevaade tollasest kultuurielust Kehtnas ning eluolust Kalbu algkoolis. Avaldanud ka „Eesti kunstipärastest eksliibristest” (1958).

8. jaanuar
Evi Rass (8.01.1944), portselanimaalija – 75
Sündis Vahastu külas. Kavandanud Arsi portselantoodete maalinguid ja teinud autoritiraaže.

11. jaanuar
Evald Rõigas (11.01.1929-25.10.2009), metsandustegelane – 90 aastat sünnist
Kauaaegne metsandusjuht Raplamaal.

12. jaanuar
Viivi Maanso, sünd. Telliskivi (12.01.1929), pedagoogikateadlane – 90
Õppis 1940-42 Rapla algkoolis, 1947 lõpetas Rapla keskkooli. Koostanud eesti keele õpikuid ja töövihikuid, emakeele õpetamist käsitlevaid artikleid ja kasvatusteemalisi raamatuid.

16. jaanuar
Helle Nikonov (16.01.1949), kultuuritöötaja – 70
Töötanud Raplamaal aastakümneid kultuurijuhi ja -organiseerijana.

26. jaanuar
Osvald Tooming (26.01.1914-6.06.1992), kirjanik – 105 aastat sünnist
Sündis Vigala vallas Jädivere külas. Avaldanud, jutustusi, romaane, publitsistikakogusid.

27. jaanuar
Heinrich Aasamaa (27.01.1909-9.08.2008), botaanik, harrastuskunstnik – 110 aastat sünnist
Sündis Rapla vallas Lipstu külas. Töötas botaanikaõppejõuna Tartu Ülikoolis ja teadurina Eesti Maaviljeluse Instituudis. Algatas Lipstu nõmme looduskaitse alla võtmise ja temalt pärineb tänapäeva suurim üksikisiku herbaarlehtede kogu. Harrastuste hulka kuulus ka maalimine, oli Rapla kunstiseltsi auliige.

28. jaanuar
Betty Kuuskemaa (28.01.1879-19.12.1966), näitleja – 140 aastat sünnist
Sündis Hageris. Oli kauaaegne Estonia teatri näitleja.

29. jaanuar
Arnold Piho (29.01.1924-8.12.1978), põllumajandusteadlane – 95 aastat sünnist
Töötas aastast 1959 Kuusiku katsebaasis teadurina, 1962-72 katsebaasi juhatajana.

15. veebruar
Oskar Uudeküll (15.02.1909-14.11.2007), sporditegelane – 110 aastat sünnist
1957. aastast elas Juurus, kus töötas kehalise kasvatuse õpetajana. 1963-1981 oli Rapla rajooni spordikomitee esimees. 1981 asutas Rapla Spordiveteranide Koondise, mille esimeheks oli 1989. aastani.

16. veebruar
Toivo Kurmet (16.02.1949-13.07.2003), muusik, ettevõtja – 70 aastat sünnist
Eesti rokkmuusika üks alusepanijaid, asutas ansambli Virmalised. Emigreerus 1979 Rootsi, 1990 sealt naastes asutas Raplas AS Eesti Kaubakompanii. 1991 liitus ta algselt Rapla kultuurimajaks kavandatud hoone ehitusega, plaanides sinna rajada hiiglasliku multimeediakeskuse (rahvasuus Hollivuud). Hoone jäi välja ehitamata ja lammutati. Elu viimase aasta elas Kurmet Raplas. Talle on pühendatud pink Rapla keskväljakul.

19. veebruar
Aino-Helene Valgma (19.02.1934-4.02.1997), õpetaja, kodu-uurija – 85 aastat sünnist
Jalase külaelu edendaja, Jalase muinsuskaitse–ja haridusseltsi moodustaja, toimetas raamatu „Jalase küla aja ja looduse lood” (1997). Koostas koduloolugemikke õpilastele. 1995 sai aasta naise aunimetuse.

21. veebruar
Kaljo Kivi (21.02.1934-29.09.1975), taimekasvatusteadlane – 85 aastat sünnist
Sündis Juuru vallas, õppis Härgla 7-kl. koolis. Töötas Eesti Põllumajanduse Akadeemias õppejõuna, kateedrijuhatajana. Avaldanud aiandusalaseid raamatuid.

27. veebruar
Jaan Kruus (27.02.1884-15.05.1942) sõjaväelane, kindralmajor – 135 aastat sünnist
Sündis Loodna vallas. Osales Vabadussõjas, 1934-36 oli Valga sõjaväeringkonna ülem, hiljem diviisiülem. 1942 arreteeriti Moskvas ja lasti maha.

11. märts
Juhan Paju (11.03.1939-30.07.2003), kirjanik, ajakirjanik – 80 aastat sünnist
Õppis Järvakandi 7-kl. koolis, oli 1970-71 komsomolitööl Raplas. Edaspidine elu oli seotud Haapsaluga. Oli populaarne põnevus– ja kriminaallugude autor.

18. märts
Armar Paidla (18.03.1964), kirjastaja, kodu-uurija – 55
Õppis Rapla Keskkoolis. Elab Alus. Koostanud ja kirjastanud mitmeid koduloolisi väljaandeid

3. aprill
Ivo Eensalu (3.04.1949), näitleja, lavastaja – 70
Sündis Märjamaal, lõpetas 1967 Järvakandi Keskkooli.
Töötas aastatel 1972–1977 Noorsooteatris näitlejana, 1977–2001 oli Eesti Draamateatri näitleja ja hiljem lavastaja. 2001. aastast on vabakutseline. Laiemalt tuntuks sai Mõmmi rolliga telesarjas “Mõmmi ja aabits” (1973–1976)

5. aprill
Juhan Tedder (Teder) (5.04.1849-1.06.1918), köster, kooliõpetaja – 170 aastat sünnist.
Töötas pikki aastaid Maidla-Helda vallakooli õpetajana, 1883-1918 oli Juuru köster. Pani aluse Juuru muusikaelule. Juba esimese laulupeo ajal tegutses Juurus laulukoor. 1901 viibis tema peres Juurus E. Vilde, kes asus koguma ainet romaani “Mahtra sõda” tarvis. On maetud Juuru.

17. aprill
Ants Kruusimägi (17.04.1909-17.08.1987), õpetaja, kodu-uurija – 110 aastat sünnist
Kauaaegne Juuru keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Alates 1933. a hakkas uurima Mahtra sõja sündmusi, 1948 avas Juuru koolis sõjale pühendatud koduloonurga, millest kasvas aastaks 1970 Mahtra Talurahvamuuseum. Tegeles näitejuhtimisega. Avaldas mitmeid koduloolisi trükiseid: “Mahtra” (1979), “Mahtra radadel” (1971), “Rapla rajoon” (1974). Mahtra Talurahvamuuseumi Toimetise sarjas ilmus Kruusimägi „Juuru kihelkond. Juuru külanõukogu” aastal 2015.

21. aprill
Philipp Stramm (21.04.1814-20.08.1871), kirjamees – 205 aastat sünnist
Sündis Kohila mõisas ametniku pojana. Kirjutas 4 rahvavalgustuslikku dialoogi, mis tsensuuri tõttu trükki ei pääsenud. Avaldati aastal 1966 A. Vinkeli “Eesti rahvaraamatus”.

22. aprill
Anton Starkopf (22.04.1889-30.12.1966), kujur – 130 aastat sünnist.
Sündis Kohila vallas Röa külas, õppis 1897-99 Lohu vallakoolis, 1899-1904 Järvakandi (Purku) ministeeriumikoolis. Osales 1919 Pallase kunstikooli asutamises, oli selle õppejõud 1919-40. Aastast 1954 oli vabakunstnik Tartus. Tema looming oli žanriliselt väga mitmekesine: ümarplastika, reljeef, hauasambad, pisiplastika ning materjalide valik aukartustäratav: puu, pronks, graniit, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika.

23. aprill
Aarne Mesikäpp (23.04.1939), raamatugraafik – 80
Sündis Hageri vallas taluniku peres, õppis Hageri 7-kl. koolis. Töötanud graafikaõppejõuna, raamatute kujundajana.

28. aprill
Otto Friedrich Ignatius (28.04.1794-7.09.1824), maalikunstnik – 225 aastat sünnist
Sündis Hageris pastori perekonnas. Õppis C. Waltheri juhendamisel Hageris isa asutatud pansionaadis. Reisis ja õppis Viinis, Roomas. Töötas Peterburis õukonnamaalijana.

5. mai
Kalju Eilart (5.05.1939), loomakasvatusteadlane – 80
Seakasvatusspetsialist, Kehtnas asunud sigade kontrollkatsejaama kauaaegne juhataja, 1980-90 ühingu Teadus Rapla rajooniorganisatsiooni esimees.

21. mai
Robert Kasemägi (21.05.1919-30.04.2015), pedagoog, kultuuritegelane – 100 aastat sünnist
Aastail 1958-1988 oli R. Kasemägi G. Otsa nim. Tallinna muusikakooli metsasarveõpetaja ja puhkpilliosakonna juhataja. 1970ndatel alustas kodu ehitamist Märjamaale. 1988-2009 töötas Märjamaa muusika–ja kunstikoolis vaskpilliõpetajana, olles üks kooli asutamise mõtte algatajaist. Peaaegu 15 aastat oli Märjamaa puhkpilliorkestri dirigent. Märjamaa valla aukodanik.

23. mai
Hugo Murre (23.05.1924-25.05.2011), teatritegelane – 95 aastat sünnist
Endine kauaaegne Eesti Draamateatri direktor. Oma pensionipõlve veetis Märjamaal.Tema sulest on ilmunud “Karistuseks 20 aastat Draamateatri direktorina” (2006), “Romantilise mehe jutud” (2007), „Mälestuste raamat” (2008).

6. juuni
Urve Tiidus, sünd. Uussaar (6.06.1954), ajakirjanik, poliitik – 65
Sündis Raplas. Lapsepõlve on veetnud Ohukotsul, kus ema oli algkoolis õpetaja. Töötanud diktori ja saatejuhina, Kuressaare linnapeana. 2013-2015 oli kultuuriminister.

8.juuni
Udo Knaps (8.06.1934) – 85
Lõpetas 1966 Märjamaa Keskkooli. Avaldanud mälestusteraamatud „Siin ja Siberis” (1999), „Siin, seal ja Siberis” (2016) ja Märjamaa autosporti käsitleva „Edukad stardid” (2006).

1. juuli
Merle Karusoo (1.07.1944), lavastaja, teatripedagoog – 75
Oli aastail 1987-98 Pirgu Arenduskeskuse mälusektori juhataja.

Sepa, Tiit (1.07.1964-22.05.2017), harrastuskunstnik ja -kirjanik – 55 aastat sünnist
Elas Märjamaal. Esimene luulevihik „Kivilillest kirikakrad“ ilmus 2000. Avaldas arvukalt romaane, millest esimene – „Ajatu elu“ ilmus 2002.

11. august
Jüri Soo (11.08.1849-12.04.1938), köster, kooliõpetaja – 170 aastat sünnist
1881 tuli köstriks Vigalasse, kus elas ja töötas 52 aastat, neist 12 aastat kooliõpetajana Naravere ja Raba koolis. 1932 lahkus Vigalast ja asus elama Võnnu. Tema korraldatud nn turnimis (võimlemis)peod Laiusel (1876-78) olid esimesed sellelaadsed spordiettevõtmised Eestis. J. Sood on nimetatud Eesti spordi isaks.

5. juuli
Ants Lauter (5.07.1894-30.10.1973), näitleja, lavastaja, teatrijuht – 125 aastat sünnist
Sündis Velise valla Veski külas. Õppis Päärdu, Velise ja Valgu koolis, Järvakandi ministeeriumikoolis.
1918-1948 töötas teatris Estonia näitleja, lavastaja, draamajuhina. Töötanud ka Draamateatris ning Vanemuises.
Lisalugemist Wikipeediast

11. juuli
Karl Adolf Põiklik (11.07.1914-23.12.1990), klimatoloog, agrometeoroloog – 105 aastat sünnist
Töötas 1944-49 Kuusiku ilmajaamas ilmavaatlejana, 1951-64 samas juhatajana.

14. juuli
Paul Rummo (14.07.1909-28.03.1981), kirjanik – 110 aastat sünnist
Sündis Kehtna vallas Kalbu külas. Õppis 1918-24 Kehtna algkoolis. Noorsoojutustuse “Käskjalg Kalle” (1943, uustrükk 1977 “Linnuse saladus. Kaks seiklusmaigulist juttu”) nimitegelane on pandud tegutsema kirjaniku sünnipaiga lähedusse. Paul-Eerik Rummo ja Lea Tormise isa.

24. juuli
Gunnar Sukles (24.07.1929-22.03.1999), arst – 90 aastat sünnist
Töötas Rapla haigla peaarstina aastail 1964-83. Maetud Rapla kalmistule.

11. august
Uku Masing (11.08.1909-25.04.1985), kirjanik, usundiloolane, filoloog – 110 aastat sünnist
Sündis Raikküla vallas Lipa külas Eino talus. Aastail 1917-21 õppis Raikküla algkoolis. Hilisem elu ja tegevus seotud peamiselt Tartuga. Tema loodusteemalises raamatus “Mälestusi taimedest” (1996) on viiteid ka Raikküla ümbruse loodusele.

14. august
Otto Tief (14.08.1889-5.03.1976), riigitegelane, advokaat – 130 aastat sünnist
Sündis Rapla vallas Uuskülas. Saksa okupatsioonivõimu lahkumisel 1944. a. 18. septembril moodustas ta Eesti Vabariigi Valitsuse. Otto Tiefi valitsuse tähtsus seisnes riikliku järjepidevuse katkematus kandmises. 1989 avati tema sünnitalus Sildemal mälestusmärk.

24. september
Uno Tinits (24.09.1929-24.11.2000), põllumajandustegelane – 90 aastat sünnist.
Alustas tööd 1952 Märjamaa rajooni põllumajandusosakonnas, jätkas Sipa masina-traktorijaamas peaagronoomina. 1955-1962 oli Tasuja kolhoosi esimees. Aastail 1966-1993 juhtis Kehtna Näidissovhoostehnikumi, hiljem töötas Kehtna Hoiu-Laenuühistu juhatuse esimehena. Omas majanduskandidaadi kraadi.

29. september
Rudolf Jalakas (29.09.1914-27.03.1997), majandusteadlane, pangandustegelane – 105 aastat sünnist
Sündis Haimre vallas talupidaja peres. 1944. aastast elas Rootsis. Uppsala ülikooli audoktor (1983). Aitas kaasa iseseisva Eesti majanduse, panganduse ning rahasüsteemi taasrajamisele mitme peaministri majandusnõunikuna, rahareformikomitee liikmena, Eesti Panga nõukogu liikmena (1990-1993).

1. oktoober
Ellen Hõbemägi (1.10.1924- 7.07.2005), kultuuritöötaja – 95 aastat sünnist
Töötas 1960-1979 Juuru rahvamaja juhatajana.

Leili Kaas (1.10.1934), kergejõustiklane, sporditegelane – 85
Sündis Velise vallas. Elab Raplas. Kuulus aastail 1961-70 üheksal korral Eesti kergejõustikukoondisse. Aastaid olnud väga edukas spordiveteranide võistlustel.

12. oktoober
Robert Theodor Hansen (12.10.1849-13.08.1912), köster, kooliõpetaja, koorijuht – 170 aastat sünnist
Sündis Hageri kihelkonnas Pahkla mõisa möldri pojana. Oma elutöö tegi Iisakus, kus asutas kihelkonnakooli, mees- ja segakoori, pasunakoori, muusika- ja kirjandusseltsi. Tuntuks on saanud eelkõige viisi loojana laulule “Ema süda”. Maetud Iisaku kalmistule.

17. oktoober
Linda Raus, sünd. Portsmuth (17.10.1909-19.12.2003), rahvatantsuõpetaja, kultuuritegelane – 110 aastat sünnist
Sündis Purku külas, alates 1952. aastast oli seotud väga tihedalt Raplaga. Tema juhendamisel alustasid tööd mitmed rahvatantsurühmad, näiteringid ja laulukoorid. Oli mitmete üldtantsupidude üldjuht. Aastal 1999 sai Rapla linna esimese aukodaniku tiitli. Rapla kultuurikeskuses on Linda Rausi muuseumituba.

31. oktoober
Hugo Lepnurm (31.10.1914-15.02.1999), organist, helilooja, pedagoog – 110 aastat sünnist
Asus 13-aastasena õppima Rapla kihelkonnast pärit August Topmani juhitud oreliklassis Tallinna Konservatooriumis.
Aastail 1964 – 1972 oli Rapla koguduse organist ja koorijuht. Rapla kiriku oreli pühitsemisel 3. septembril 1939 andis noor Hugo Lepnurm sellel esimese kontserdi.

2. november
Saima Randjärv-Berlokko (2.11.1954), maalikunstnik – 65
Sündis Kehtna vallas Nurme külas, õppis Keava algkoolis ja Valtu 8-kl. koolis. 1980 lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi. Aastast 1990 Kehtna Kunstide Kooli õpetaja.

1. detsember
Albert Valdes (1.12.1884-16.12.1971), morfoloog, meditsiinidoktor – 135 aastat sünnist
Sündis Järvakandi mõisas. Töötas 1916-1962 Tartu Ülikoolis. Oli eesti meditsiinialase perioodika raja – ajakirja “Eesti Arst” kauane toimetaja.

22. detsember
Aili Viitar (22.12.1904-12.07.2000), õpetaja, kirjanik – 115 aastat sünnist
Sündis Tolli külas. Lapse- ja koolipõlv möödusid Märjamaal. Pärast Siberi-aastaid (1949-57) oli õpetaja Ohekatku algkoolis, hiljem Kehtnas ja Lelles. Avaldanud mälestusteraamatu “Siberiraamat” (1990) ja romaani “Kummelimuru” (1993).

*************************

680 aastat Vigala kiriku esmamainimisest

255 aastat Käru kooli asutamisest

230 aastat Vigala Talurahvaseaduse (Vigala Õigus) väljakuulutamisest

165 aastat Kehtna Peetri kiriku asutamisest – 1854 rajati Lelleperesse kirik, mis kuni 2009. aastani kandis nime Järvakandi Peetri kirik.

95 aastat Kuusiku katsekeskust – 1924 toodi Arukülast Kuusikule Riigi Põllutöö Katsejaam. Jaamast kujunes Eesti juhtivaid agrotehnika ja agrokeemia uurimisasutusi. 1939 nimetati jaam ümber Riigi Põllumajanduse Uurimis- ja Katseinstituudiks. 1944-1946 kandis jaam nime Kuusiku Põllumajanduse Uurimisinstituut, 1946-1956 ENSV Teaduste Akadeemia Taimekasvatuse Instituudi Kuusiku filiaal ja hiljem Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaas.

55 aastat esimesest künnivõistlusest Kehtnas – 20. sept 1964 toimusid Rapla rajooni künnivõistlused Kehtna näidissovhoosis.