Koduloolised tähtpäevad

RAPLAMAA ja raplamaalaste TÄHTPÄEVAD 2017

1. jaanuar

Karl Muru (1.01.1927), kirjandusteadlane ja kriitik – 90

Ta on uurinud peamiselt 20. sajandi eesti luulet ning kirjutanud ka rohkesti luulearvustusi. Koostanud mitmeid õpperaamatuid ja -materjale koolidele. Töötas aastail 1951-59 emakeeleõpetajana Rapla Keskkoolis.

15. jaanuar

Erwin Bernhard (15.01.1852-25.04.1914), arhitekt – 165 aastat sünnist.

Projekteeris Hageri kiriku (1887-90) ja Juuru kiriku (1892-95).

15. jaanuar

Anton Raadik (15.01.1917-13.03.1999), poksija – 100 aastat sünnist.

Maailmas tuntud poksikuulsus sündis Raikküla vallas. Peale 1943. aastat jätkas poksikarjääri elukutselisena välismaal: Rootsis, a-st 1946 USA-s. Sportlase elu ja võistluste lugu saab lugeda raamatust “Mis juhtus Anton Raadikuga” (1997), autorid Jaan Sepp ja Juhan Maidlo.

28. jaanuar

Johannes Võerahansu (28.01.1902-17.10.1980), maalikunstnik – 115 aastat sünnist.

Sündis Raikküla vallas Keo külas. Õppis Käru vallakoolis ja Käru haridusseltsi koolis. Üks Eesti silmapaistvamaid maastiku- ja olustikumaalijaid, töötanud ka õppejõuna.

4. veebruar

Kustas Põldmaa (4.02.1897-2.08.1977), loodusõpetaja, kirjanik – 120 aastat sünnist.

Töötas õpetajana 1928-34 Hageri algkoolis. Avaldanud loodust populariseerivaid raamatuid: “Kodumets”, “Koduvetel”, “Nurmelt ja niidult” jt.

4. veebruar

Gerhard Franz von Kügelgen (6.02.1772-27.03.1820) ja Carl Ferdinand von Kügelgen (6.02.1772-9.01.1832), saksa maalikunstnikud – 245 aastat sünnist.

Sündinud Bacharachis. Mõlemad elanud 18.-19. sajandi vahetusel mõnda aega Kodila mõisas.

13. veebruar

Enn Soosaar (13.02.1937- 10.02.2010), tõlkija ja publitsist – 80 aastat sünnist

Õppis aastail 1944-51 Hageri 7-kl. koolis. Tema isa oli Hageri koguduse õpetaja. Soosaar oli viljakaim ameerika kirjanduse vahendaja Eestis. Kirjutas tõlkekirjanduse ja tõlkimise teemalisi ülevaateid ning avaldas arvamusartikleid, arvustusi ja poliitikaanalüüse.

20. veebruar

Urmas Puhkan (20.02.1967), keraamik – 50

Pärit Kehtna vallast Nadalama külast. 1992 lõpetas ERKI keraamika erialal. Aastast 2005 Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakonna juhataja

22. veebruar

Carl Eduard Malm (22.02.1837-14.01.1901), rootsi-saksa päritolu vaimulik ja kirjamees – 180 aastat sünnist.

Oli aastail 1864-1901 Rapla kirikus pastor. Tõstis saksa klassikute luule originaalilähedaste, sõnavararikaste eestindustega eesti luuletõlke taset. Avaldas ka vaimulikku luulet, koostas koolilugemiku, mis levis laialt Põhja-Eesti koolides. Temalt on ilmunud “Rapla kirik Harjumaal” (1868, 2001).

22. veebruar

Jaan Rumma (22.02.1887-24.05.1926), kooli- ja loodusgeograaf – 130 aastat sünnist.

Sündis Velise vallas Aravere külas. Oli innukas geograafiaterminoloogia looja, geograaf-publitsist ja maateaduse populariseerija.

27. veebruar

Laine Mesikäpp (27.02.1917- 05.05.2012), näitleja – 100 aastat sünnist

Sündis Hageri vallas Adila külas. Aastail 1949-92 oli Eesti Draamateatri näitleja. Aastast 1947 esinenud helletuste ja leelodega üldlaulu- ja tantsupidudel.

9. märts

Rudolf Moritz von Engelhardt (9.03.1857-14.07.1913), arhitekt – 160 aastat sünnist.

Kavandas Rapla neoromaani stiilis kiriku (1898-1901, kirik valmis Alex von Howeni poolt muudetud projekti järgi).

11. märts

Elin Tober (11.03.1942), kujur – 75

Õppis 1949-56 Velise algkoolis ja Valgu 7-kl. koolis. 1971 lõpetas ERKI skulptuuri erialal.

12. märts

Gustav Adolf Hippius (12.03.1792-6.10.1856), maalikunstnik ja graafik – 225 aastat sünnist.

Õppis 1810-1812 joonistamist C. S. Waltheri juhendamisel Hageri praosti D.F. Ignatiuse pansionaadis. Viljeles portreed, sealhulgas portreteeris paljusid tolleaegse Venemaa silmapaistvaid poliitika- ja kultuuritegelasi.

12. märts

Marje Berlokko (12.03.1947), kunstnik, kunstiõpetaja – 70

2001. aastast juhendab Raplas oma maalistuudiot.

18. märts

Leonhard Vaide (18.03.1927-19.01.1996), koolijuht, kodu-uurija – 90 aastat sünnist.

Töötas aastail 1951-57 ja 1988-91 Märjamaa keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, 1957-1988 direktorina. Juhendas õpilaste kodu-uurimistöid. Koostas kogumiku “Kodu-uurimistöid” I-III (Märjamaa, 1993-95). Pikemalt tema kohta saab lugeda „Märjamaa kooli koduloo lugemikust” (2016)

20. märts

Tiia-Helle Schmitte (20.03.1947), muuseumitöötaja – 70

Lõpetas Rapla Keskkooli 1965.  Töötas Mahtra Talurahvamuuseumi  direktorina aastail 1981-2010.

28. märts

Veera Saar (28.03.1912-20.07.2004), kirjanik, õpetaja – 105 aastat sünnist.

Aastail 1941-42 töötas õpetajana Kehtna Kõrgemas Kodumajanduskoolis. Kirjutanud romaane, novelle, jutustusi. Novellis “Meie aed” (1959) on tegevuspaigaks Kehtna.

3. aprill

Aggio Bachmann (3.04.1897-19.06.1923), lavastaja, näitleja – 120 aastat sünnist.

Sündis Järvakandi vallas Sooaluste külas. Lõpetas 1913 Järvakandi ministeeriumikooli. Asutas 1921 Tallinnas eksperimentaalse Hommikuteatri.

6. aprill

Artur Lind (6.04.1927-30.11.1989), biokeemik, molekulaarbioloog – 90 aastat sünnist.

Lõpetas 1946 Rapla Keskkooli. Eesti molekulaarbioloogia rajaja. Tegutses 22 aastat õppejõuna Tartu Ülikoolis.

22.aprill

Aino Pervik (22.04.1932), kirjanik, tõlkija – 85

Õppis 1939-46 Järvakandi algkoolis ja mittetäielikus keskkoolis. Tuntud eelkõige lastekirjanikuna (“Kunksmoor”, “Arabella, mereröövli tütar” jt), avaldanud ka proosaraamatuid ja luulekogusid täiskasvanuile, tõlkinud ungari kirjandust.

21. mai

Evald Sagur (21.05.1922-26.08.1987), akvarellist – 95 aastat sünnist.

Sündis Raikkülas, õppis Raikküla algkoolis. Lõpetas kunstiinstituudi maali erialal 1950.

5. juuni

Leo Rehemaa (5.06.1932-9.10.1998), kodu-uurija – 85 aastat sünnist.

Pärit Kasvandu külast, avaldanud koduloolisi artikleid 1959. aastast. Tema uurimused käsitlesid Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu piirkonda.

22. juuni

Endel Aaver (22.06.1927- 6.07.2009), loomaarstiteadlane, viroloog – 90 aastat sünnist

Sündis Kaiu vallas, lõpetas 1946 Rapla keskkooli.

28.juuni

Jüri Jürison (28.06.1832-10.12.1899), publitsist – 185 aastat sünnist.

Sündis Haimre vallas. Tegi mereväeohvitserina kaasa ümbermaailmareisi korvetil “Askold”. Selle põhjal valmis esimene eesti algupärane reisikiri, mis ilmus Eesti Postimehes 1867-69 (uustrükk 1975).

5. juuli

Arnold Friedrich Johann Knüpffer (5.07.1777-15.10.1843), baltisaksa päritolu eesti rahvaluule ja keele uurija – 240 aastat sünnist.

Sündis Juuru kirikumõisas pastori pojana. Hinnatav on Knüpfferi tegevus rahvalaulude kogujana.

10. juuli

August Topman (10.07.1882-8.09.1968), organist, koorijuht ja pedagoog – 135 aastat sünnist.

Sündis Lõpemetsa külas Kabala vallas kooliõpetaja peres. Osales 1919 Tallinna konservatooriumi asutamises, töötas seal õppejõuna aastani 1950, juhatas koore, kirjutas koori- ja soololaule. Temalt on ilmunud ka raamat “Mälestused” (1972).

15. juuli

Toomas Ehrpais (15.07.1947 – 31.07.2002) , metsandustegelane – 70 aastat sünnist

 Sündis Nissi vallas. Vardi metskonnas töötas 1967. aastast metsnikuna, alates 1978. aastast  elu lõpuni metsaülemana. Oli Eesti Metsaseltsi juhatuse liige. Asutas Nissi koolimetskonna ja juhendas seda. Korrastas Varbola maalinna, algatas Varbola puupäevad ja puuskulptuuride võistlused, asutas kodukandis mitu looduskaitseala, oli mitmete seltside aktiivne liige. 2012. aaastal paigutati talle Varbola linnamäe jalamile mälestuspink.

5. august

Thea Paluoja (5.08.1962), laulja, lauluõpetaja, dirigent – 55

Lõpetas 1980 Rapla Keskkooli. Tegutseb Rapla laulustuudio juhataja ning juhendajana.

21. august

Katrin Karisma (21.08.1947), näitleja ja laulja – 70

Sündinud Tallinnas. Lapsepõlvekodu oli Järvakandis. Õppis Järvakandi Keskkoolis. Üle kolmekümne aasta oli ta teater Estonia operetisolist, kuid on mänginud ka teistes teatrites, osalenud filmides ja esinenud kontserdilaval.

24. august

Harri Jõgisalu (24.08.1922-18.09.2014), lastekirjanik, pedagoog, kodu-uurija – 95 aastat sünnist

Töötas aastail 1947-78 Märjamaa keskkoolis õpetaja ja õppealajuhatajana. Elas Märjamaal.  Avaldas hulgaliselt lasteraamatuid nt “Käopoja tänu”(1967),“Sass ja Jass (1968); mälestusteraamatud: ”Valel poolel. Mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist” (1998), „”Grand Marinast” Kadriorgu.” (2007), „Mälestused. II, Märjamaalt Tallinna ja kaugemale“ (2011).  „Mu kodune Eestimaa: Läänemaa radadel“ (2009) üks koostaja. Märjamaa valla ja Kihnu valla aukodanik (2007).

29. august

Arvi Paidla (29.08.1937-8.07.2000), kodu-uurija, insener, teadlane – 80 aastat sünnist.

Sündis Ravila valla Voose külas. Õppis Voose algkoolis, Alavere mittetäielikus keskkoolis Saku maakorralduse ja maaparanduse tehnikumis, EPA-st sai inseneri-hüdrotehniku diplomi. 1970–1973 oli aspirantuuris ENSV TA juures üldise maaviljeluse erialal. Töötas melioraatorina, EPT süsteemis meistrina, 7 aastat insenerina Tallinna botaanikaaias, 11 aastat Mahtra Talurahvamuuseumis teadurina.
Oli Eesti kodu-uurimise seltsi tegevliige, Rapla giidide kooli eestvedaja. 
Temalt ilmus hulk Raplamaad käsitlevaid raamatuid: “Rapla rajoon” (1974, koos A. Kruusimägiga), täiendatud väljaanne “Raplamaa” (1991), “Kehtna” (1974), “Mahtra muuseum-25” (1995), “Rapla maakond teise aastatuhande lõpul” (1999), “Hagudi. Hageri” (2000).

24. september

Jaan Teemant (24.09.1872-surmaaeg teadmata), riigitegelane – 145 aastat sünnist.

Sündis Vigala vallas. Oli 1925-27 ja 1932 riigivanemaks.

26. september

Einar Soone (26.09.1947), kirikutegelane – 70

Sündis Raplas. Olnud Lüganuse ja Kiviõli koguduse õpetaja (1973-1985),  Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja (1985-2012);
aastast 1992 EELK piiskop;  EELK Usuteaduse Instituudi pastoraalseminari juhataja alates 2012.

26. september

Mart Tapupere (26.09.1907-20.08.1974), kodu-uurija – 110 aastat sünnist.

Sündis Sikeldi ja kasvas Oela külas, õppis Vigala põllutöökoolis aednikuks. Kodu-uurimisega tegeles 1950-ndate teisest poolest – oli põhiautoriks rajooni ajalehe “Ühistöö” “Koduloolase” erilehel 1959-66. Mahtra Talurahvamuuseumi loomise initsiaator.

28. september

Matthias Johann Eisen (28.09.1857-6.08.1934), rahvaluuleteadlane – 160 aastat sünnist.

Sündis Vigala kihelkonnas, Oese külas. Tema poolt avaldatud raamatute üldarv ulatub üle 200. Eiseni peamised teened jäävad folkloristika valdkonda – rahvaluule kogumine ja avaldamine. 1872 koostas ülevaate Vigala murdest.

3. oktoober

Jaan Rummo (3.10.1897-24.11.1960), lastekirjanik ja toimetaja – 120 aastat sünnist.

Sündis Kehtna vallas Kalbu külas. Õppis 1906-09 Kehtna vallakoolis ja 1909-12 Järvakandi ministeeriumikoolis. 1917 asutas Kehtna rahvaraamatukogu seltsi ja oli selle juhataja, kuulus Raikküla haridusseltsi juhatusse. Tõlkis muinasjutte ja vene lastekirjandust.

15. oktoober

Berend (Päärn) Gildemann (15.10.1822-20.04.1884), õpetaja, kirjamees – 195 aastat sünnist.

Sündis Vana-Vigalas. Oli 1838-44 Vigalas köster-kooliõpetaja, 1844-51 Jädivere seminari juhataja. Avaldas esimese eestikeelse geograafiaõpiku ja eestindas esimese kirikulooõpiku.

15. november

Kaleph Jõulu (15.11.1927-22.01.2014), õpetaja, koduloo-uurija, folkloorikoguja – 90 aastat sünnist

Sündis Raplas, õppis 1936-47 Rapla algkoolis ja keskkoolis. Töötas õpetajana Raplas ja Kaius. Tegi aktiivset kaastööd Eesti Rahvaluule Arhiivile, Eesti Kirjandusmuuseumile ja Eesti Rahva Muuseumile.

24.november

Evald Saag (24.11.1912-20.10.2004), teoloog, usutegelane – 105 aastat sünnist.

Oli aastail 1944-1962 Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja. Usuteaduste instituudi looja. 1998 sai ta esimese Rapla kihelkonna auhinna – Maarja Magdaleena pronksskulptuuri. Maetud Rapla kalmistule.
Kersti Uibo tegi temast 1994. aastal filmi “Evaldimaa”.

1. detsember

Mihkel Aitsam (1.12.1877-17.06.1953), kirjanik, ajakirjanik, kodu-uurija – 140 aastat sünnist.

Sündis Vigala valla Sääla külas, õppis Velisel. Autoriks 9 ajaloolisele romaanile ja jutustusele, kirjutas mälestustel ja uurimustel rajaneva “1905. aasta Läänemaal” (1937), „1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis“ (2010). Tema uurimused kajastuvad ka raamatus “Vigala kihelkonna ajalugu” (2006). Maetud Vigala kalmistule.

29. detsember

Külliki Saldre (29.12.1952), näitleja – 65

Sündis Kehtnas, lõpetas 1971 Rapla Keskkooli.

Töötanud näitlejana Eesti Draamateatris, Ugalas, aastast 1998 Vanemuise draamanäitleja.

31. detsember

Tiit Petersoo (31.12.1937), looduskaitsetegelane – 80

Töötas 1976-88 looduskaitseinspektorina Rapla metsamajandis, hiljem looduskaitsespetsialistina Rapla maavalitsuses. On tegelenud kultuuriloo ja pärandkultuuri objektide kaitsega.

Eesti Looduskaitse Seltsi liige algaastaist saadik.