Raamatusoovitused 2

Selja Ahava „Taevast pudeneb asju”

Soome dramaturgi ja kirjaniku Selja Ahava räägib oma raamatus lugusid aja kulust, igatsusest, kurbusest ja kasvamisest ning eelkõige leinast. Väikese tüdruku, 10 aastase Saara, ema sureb ootamatult. Naine võidab lotoga kaks korda peavõidu. Mees saab viis korda välgutabamuse. Kõik raamatutegelased otsivad juhtunule põhjendust ja neid ühendab kogetu erakordsus ja ebatõenäolisus. Sünged teemad toob autor lugejani ebaharilikul viisil – läbi kõrvaltvaataja pilgu ja lapsesilmade ning seob lapsemaailma eheda aususe põhjamaise huumori  ja maagilise realismiga. Ühesõnaga kõik pole alati päris nii nagu esialgu paistab.  Maailm kus lapsed ja täiskasvanud  kohtuvad (muinas)lugude maailmas, sest lood köidavad meid mõlemaid. Romaanis hüppab autor kord ajas tagasi ja siis jälle edasi, lastes lool lahti rulluda kildhaaval ning jätab lugejale vabaduse luua sündmustest isiklik tõlgendus. 

Inimelud

Masaji Ishikawa „Jõgi pimeduses : põgenemine Põhja-Koreast”

Raamatus jutustab Masaji oma pere loo: Jaapanist Põhja-Koreasse kolimine ja hiljem sealt  põgenemine. Tema korealasest isa meelitati  Jaapanist värskesse kommunistlikku riiki küllaldase töö, kvaliteetse hariduse ja kõrgema sotsiaalse staatuse lubadustega. Ent uue elu reaalsus erines lubatud utoopiast kardinaalselt.

 Jüri Hanko „Me olime noored, me tahtsime elada”

Tuhanded noored mehed ja naised surid Siberis või  jättsid  sinna oma nooruse.
Selle teekonna läbis ka Jüri Hanko, kes raskustele vaatamata ellu jäi ja 1956. aastal kodumaale naasis. Sult on võetud kõik, kuid sina ei anna alla ning avad kõige kiuste igal hommikul silmad, et selles pärapõrgus veel üks päev vastu pidada. Raamatusse on kätketud ühe mehe elu (Jüri ristiisa oli Anton Hansen Tammsaare) esimese vabariigi ajal, vangilaagri üleelamised, täitumata unistused, keerulised valikud.

Nancy Huston „Murrangujooned”

Raamatus rullub lahti ühe perekonna nelja põlvkonna lugu, kus maailma näidatakse läbi 6-aastaste laste silmade ning elu pöördepunktide. Raamatu tegelased kajastavad erinevaid ajastuid – aastaid 2004, 1982, 1962, 1944. Läbi laste elude räägitakse  tolle ajastu poliitikast, skandaalidest, maailma muutnud sündmustest. Läbi laste elude just seetõttu, et iga inimese elus jõuab kätte aeg, kus reaalsus teda tabab ja paneb saatuslike valikute ette ning tihti pole tal valikute tegemisel mingit sõnaõigust. Põhiteemana käsitleb Nancy Huston oma raamatus 1940-45 aastaid, mil Heinrich Himmleri käsul rööviti  umbes 200 000 last Poolast, Ukrainast ja Baltimaadest, et kompenseerida Saksamaa sõjakaotusi läbi laste „saksastamise”. Raamat on kurb, väga inimlik, õiglane, aus, ehe, elus raamat. Lugeja lastakse tasapisi saladusele lähemale ja tõde paljastatakse nii ettevaatlikult, et kui lugeja asja tuumani jõuab laksatab avastus täie rauaga. Raamat püüab näidata, et oleme võimelised õppima elu aja loost. Millal saab inimesest inimene, mida võtame endaga nähtust, kuuldust kaasa. Millal murdub üksiklugu ühiseks looks. Ja lõppude lõpuks tuleme me kõik oma lapsepõlvest ning kanname edasi saadud väärtusi, valu ning hoolimata meie murdumistest läheb elu siiski alati edasi. 

Nagib Mahfuz „Kahe palee vahel”

Raamatus jutustab egiptlane ja nobelistist kirjanik Mahfuz ühe perekonna loo pikema aja jooksul kindlas kultuuriruumis. 20. sajandi alguse  Egiptus, Kairo vanalinn ja islamimaailm, taustaks 1919 a toimunud vabadussõda; Ahmed Abd al-Gawwad, tema naine, kolm poega ja  kaks tütart. Patriarhaalne perekonnakorraldus, kus perekonnapea hoiab raudses haardes, nö kombekohaselt, kogu pere igapäevast elu. Perepead võiks nimetada lausa türanniks, kellele pole füüsiline vägivald võõras, rääkimata vaimsest vägivallast, kuid see näikse olevat igati aktsepteeritud ja jumala heaks teenimiseks vajalik. Tema perekond elab tavaelu: naissugu on kodune ja toimetab nelja seina vahel, meessugu käib koolis või tööl ja igapäevaelu kulgeb issandale meelepärases rütmis oma murede ja rõõmudega. Pereisa elustiil on muidugi mõista ühiskondlikult aktsepteeritud normide piires kahepalgeline, kus koduses elus ollakse sügavalt kombekas ning seda nõutakse pisiasjadeni ka oma pereliikmetelt, kuid koduväliselt kuuluvad elustiili juurde armukesed, vein ja tolerantsed, samasugust elustiili viljelevad mehed. Kuid kauaks kahepalgelisus saladuseks ei jää. Perepea satub vastakuti „uue maailma“ tuultega: tema naine astub esimest korda koduseinte vahelt välja, tütred abielluvad vales järjekorras, ühte poegadest kannustavad revolutsioonilised vaated, teist ihad, kolmas peab õrnas eas segadusele vaatamata pinna jalge alla saama. Raamat annab aimu islamiühiskonnas kehtivatest mõttemallidest ja kommetest.

Elulood

Tina Turner „Minu armastuse lugu”

Avameelne ja hingestatud lugu Tina Turneri elust, katsumustest, võitlustest ja võitudest. Elust Tennessees Nutbushis, lauljaks kujunemisest koos Ike Turneriga ning koostööst muusikatööstuse staaridega.

Tiit Karuks „Jooksja. Enn Selliku lugu”

Raamat Eesti parimast pikamaajooksjast, kes on jagu saanud Lasse Virenist!, võitnud 2 korda olümpial (Montreal, Moskva). Raamatust näeme milline oli 60ndate, 70ndate Iisaku, NSV Liidu ebaõiglane armutu spordisüsteem ja Enn Selliku koostöö oma treeneri Manfred Tõnissoniga.

Joonas Sildre „Kahe heli vahel”

„Sina pead tegema ususammu kuristiku servalt…. ja lootma, et kõige viimasel hetkel – Jumal paneb käe alla.” Südantliigutav ja soe raamat Arvo Pärdi heliloojateest mille Joonas Sildre on valanud koomiksi kõnekasse keelde

Perekonnalugu

Rein Veski „Taavet Paasi tütred”, 3 osa.  

Ühest perest võrsunud laste erinevad saatused läbi 20. sajandi maailmasõdade, nende kohanemist võõrsil või võõrvõimu all. Nendeks on kolm tütart, õde: Alice Lätt, Alma Veski ja Ksenia Paas.

Alice Lätt – seotud Käru kandiga, kust nende pere rännuteekond alguse sai. Tütar nakatus isa tööotsingute tõttu rännupisikuga. 1944. aastal põgeneb ta koos tütrega välismaale ja jääb pidama Brasiilias. Mees ja poeg jäävad kodumaale.

Alma Veski – maanaine nelja lapsega, kelle mees viidi Venemaale. Kallavere, Saha , Maardu kandis oli ta kolhoosnik, rahvamaja ja raamatukogu juhataja. Arvo Veski- individuaalmajade ehitamine.

Ksenia Paas – vallaline, linnapreili, kes armastas raamatuid ja vaimulikku kirjandust. 

Loomalood

Elli H. Radinger „Vanade koerte tarkus„ , „Huntide tarkus”

Raamatus  „Vanade koerte tarkus„ kirjutab autor elust koos vana koeraga, tema eest hoolitsemisest ja viimastest elupäevadest ning sellest mida on õppida inimesel ja koeral üksteiselt. Näiteks oskab koer  võtta iga päeva kui kingitust, kahetsemata midagi, hoolitseda karja eest, eristades tähtsa tühisest, leppida muutmatusega, andestada, õppida elu lõpuni. Kuid kas inimene suudab seda alati?

Oma teises raamatus „Huntide tarkus” jutustab mainekas hundiuurija Radinger põnevaid lugusid, mis tutvustavad meile huntide väärtusi, nagu perekonnaarmastus, usaldus, kannatlikkus, juhivõimed, tähelepanelikkus, oskus ümber käia lüüasaamiste või surmaga. Ta avaldab jahmatavaid ja seni teadmata fakte huntide elust ning näitab, et hundid oleksid paremad inimesed.

Reisiraamatud

Inge Mehide „Keskeakruiis: elu parim aasta”

50le lähenev abielupaar teeb tööga lõpparve, pakib seljakoti ja suundub täitma oma ammust unistust – reisida terve aasta. Sihtkohaks valivad nad Aasia, ärasõiduajaks kuraditosinareede, eelarveks 60 eurot päevas. Mida nad oma teekonnal läbi kümne riigi näevad ja kogevad, sellest raamat humoorikal toonil räägibki. On palju kirkaid looduselamusi, kohtumisi omapäraste kultuuride ja eksootiliste loomadega, aga ka ohtlikke olukordi.

Rein Kuresoo „Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed”

Rein Kuresoo on loodusgiid ja kirjamees, kes pageb nagu rändlinnud sügisel Aafrikasse. Rohkete fotodega illustreeritud reisiraamat viib meid Aafrika loodusesse – Botswanasse, Sambiasse ja Ugandasse. Autor kutsub seiklema Musta Mandri savannidesse, teeb läbi safarilaagri, tutvustab eksootilisi loomi ning linde.  Raamatust saab teada, mismoodi lõhnab veel sadamata vihm või telgi seina taga ragistav elevandipull, kuidas kõlab maasarviku hommikutervitus või mis tunne on lõvile kahe meetri kauguselt silma vaadata. Seikluste seas leidub ka naljakaid juhtumisi ja kohalikku elu-olu kirjeldust ning hulgaliselt köitvaid ja ilmekaid fotosid.

Indrek Jääts „Aafrika kivine südamik”

Etnoloog Indrek Jääts kirjutab oma reisidest Etioopiasse ning annab põhjaliku ülevaate sealse maa ja rahva ajaloost, uskumustest, kommetest, toidust ja eluolust.

Ave Nahkur “Meie küla eided La Gomeral”

Kunstnik Ave Nahkur pajatab raamatus muheda huumoriga oma kohtumistest, seiklustest ja saare eluolust. Kuidas ta omal ajal heitis kola kaelast, pisikesse Toyotasse istus ja diagonaalis läbi Euroopa otse  Kanaari saarele La Gomerale maandus.

Matthew Walker „Miks me magame Une ja unenägude vägi”

Matthew Walker  – California neuroteadlane, psühholoog, uneuurija ja teaduse populariseerija – räägib oma raamatus pikalt ja põhjalikult sellest miks me üldse magame või milleks uni hea on. Esimeses osas uuritakse unerütmi ja selle kujunemist, mis on uni ja kuidas see tekib, kuidas uni muutub inimese kasvades ja vananedes. Miks tekib melatoniin, mis on Rem uni ja miks vajame 8 tundi und. Teises osas uurib autor, kuidas uni mõjutab inimese heaolu. Mis toimub magamise ajal ajus, kuidas magamine või mittemagamine mõjutab keha. Kas lõunauinak on hea/halb? Kas teate, et kui te joote õhtul peale 19:30 kohvi, on pool sellest kofeiinist kell 01:30 öösel veel teie ajus ja ajab seal oma “püsi ärgas ja ärkvel” asja. Raamatu kolmas osa on unenägudest. Mis toimub ajus, kui me näeme unenägusid? Kuidas unenäod tekivad, milline on nende otstarve ja tähendus. Neljanda osateemaks on unehäired, vähese magamise kahjulikkus inimesele ja tema tervisele aga ka tööandjale ja tervele ühiskonnale.

Eet Tuule teosed

Eet Tuule „Jaanituli käopesas”, „Kuristik raiesmikul”, „Päevikukütid”„Tiivuline tunnistaja”

Eet Tuule (sündinud 31. juulil 1941) on Eesti ornitoloog ja kirjanik, kes pärit Saaremaalt (üsna muhu saare lähedalt).  2015. aastal “Poisike rukkis”. Autobiograafiliste sugemetega teos sisaldas kõige muu kõrval üllatavalt detailseid ülestähendusi Laimjala kandi maastikest. Saareküla kant on kirjanikule aga praegugi väga hingelähedane. “See on mulle püha maa – kõik see Kingli, Audla, Ridala ning eriti Saareküla ja Tornimäe. Need neli on tema lihtsad eesti krimkad, kus tegutseb uurijatetiim Marko Tammiku juhtimisel. Otsitakse kadunud linnuvaatluspäevikuid ning elatakse eestimaist elu.

Ain Kütt „Risti soldati mõistatus”

Raamatu autor, Sagadi mõisa muuseumijuht, Ain Kütt on oma klassikalisse inglise stiilis kriminaalloosse seiklema pannud  maarjamaise Shelok Holmesi, doktor Watsoni ja vabameelse mõisapreili. Oma looga jutustab ta ühtlasi loo Sagadi mõisast Lahemaa rahvuspargi maadel ja tema omanikust Paul Aleksander Eduard von Fockist. Ajastutruult on püütud kirjeldada toonast eluolu, õhustikku ja hooneid, tegelaste käituminegi vastab igaühe seisusele ja staatusele.

Barry Hatton“Lissabon. Merede valitsejanna”

„Mere poolt läheneva ränduri jaoks kerkib Lissabon isegi kaugusest otsekui unenäoline visioon, selged jooned, mille päikesekuld helkima paneb, joonistumas säravsinise taeva taustale. Ja kuplid, monumendid, vanad kindlused, mille sakid majakobarate üle kõrguvad, on otsekui selle imelise paiga, selle õnnistatud kandi kauged heeroldid.“

See on ühe maailma suurlinna dramaatiline ja intiimne portree, kus autori lennuka sule all põimuvad Lissaboni iidne ajalugu ja tänapäev. Maurid, prantslased, meredel seilamine ja maadeavastamised, koloniaalajastu. Autor tutvustab lugejale Portugali metropoli – konkurentsitu merede valitsejanna ja Atlandile avaneva värava valvuri rikast rahvusvahelist pärandit.

Vilmos Kondor „Budapest Noir”

Tänavalt leitakse mõrvatud prostituut, milles polnud toona midagi enneolematut, kuid krimireporter Gordonile ei anna rahu laiba ridikülist leitud juudi naiste palveraamat ja see, et lõbutüdruk oli äärmiselt ebalõbutüdrukulik.  Uurimine viib teda ülemistesse ühiskonnakihtidesse, korrumpeerunud poliitikute ja rikaste ärimeeste maailma aga ka prostituutide ja illegaalsete poksimatšide pimedatesse urgastesse. Ta jõuab tõe jälile, kuid tõdemuseni, et tõde ei saa kunagi avaldada, sest mõrvaga on seotud vägagi tähtsad persoonid. Lisaks põnevale mõrvaloole saame detalise pildi sõjaeelse Kesk-Euroopa suurlinna elust-olust  (1936. aasta Budapest) näidates nii elu hiilgust kui ka varjukülgi, peatänavate kohvikuid ja kõrvaltänavate illegaalseid poksisaale, kõigeks valmis olevaid ärimehi flirtimas natsionaalsotsialismiga ja vaeseid maatüdrukuid astumas suurlinna seksiturule. Viimaste aastakümnete kõige populaarsem Ungari kriminaalromaan ning sellest on vändatud ka film.

Carlos Ruiz Zafón „Tuule vari”

Unustatud raamatute surnuaia seeria avaraamat. Lugeja haaratakse kaasa raamatukaupmehe ellu, imelisse ja salapärasesse Barcelonasse  ning raamatukokku, kus ootavad avastamist unustatud raamatud. Ja seda kõike pakub Zafon oma lugejale mõnusa põnevusega ning värviküllase keelekasutusega. 

Yrsa Sigurðardóttir  „Kolmas märk”

Islandi kirmka, kus põimuvad Euroopa ja Islandi nõiakunsti ajalugu, loitsud ning humoorikas ja realistlik Islandi tänapäev.

Sofia Lundberg „Punane aadressiraamat”

Dorise aadressiraamat, kus kirjas elu jooksul kohatud inimesed. Oma elu lõpu hakul hakkab Doris õetütrele Jennyle üles kirjutama  oma elukogemusi ja värvikaid kohtumisi.  Raamat hõlmab ühte tervet elu ning viib lugeja kaasa reisile möödunud aegade Pariisi, New Yorki ja Stockholmi. Raamat kuulub „Tõlkes leitud” sarja, milles seni ilmunud 6 raamatut.

Penelope Lively „Foto”

Maastikuajaloolane Glyn Peters leiab kogemata foto, millel tema varalahkunud naine hoiab käest kinni teisel mehel. Peale avastust kukub kokku Glyni arusaam  ühisest minevikust, koos veedetud aastatest ja abielust. Ajaloolasena, mineviku tõlgendajana hakkab Glyn enda isiklikku ajalugu tõlgendama – kes oli tema abikaasa tegelikult. Miks alustas naine kõrvalsuhet? Kas armukesi oli rohkem kui üks? Ja tegelikult avastab mees iseenda kohta rohkem kui oma abikaasa kohta. Naise elu koorub kihthaval ja lõpuks selgub milline hing selle maise kesta varjus elas. Millised olid tema hästi peidetud valud ja mis oli kõigi nende säravate naeratuste taga. Raamat on ajast, mineviku ja tuleviku ristumisest, mälust ja mälestustest ning nende petlikkusest, kahest abielust, ebakõladest inimeste vahel, mittemõistmise kurbusest ja sellest, mis juhtub, kui armumine on möödas. Surnud ei lahku – nad kolivad üle teise inimeste pähe.

Piret Raud „Verihurmade aed”

Naisteajakirja Emme toimetus ja selle ümbrus.                                                     Ella Valter, 88aastane veidrikust vanaproua, kes kogub äravisatud toataimi.
Renate Grünberg on pereajakirja „Emme” peatoimetaja, kes otsib argistest seikadest väikseid imesid.Joonatan Klaassen on  ajakirja noor fotograaf, kes üritab saada üle õnnetust armastusest. Juhus viib nad kokku.                     Uus romaan vaatleb meedia toimimist, eelarvamusi, loomevabadust, armastust ja inimeste elusaatusi, milles kõige olulisem on vajadus jääda inimlikuks ja positiivseks. Siin lähedust, lähedust haprust ja lõputut lootmist. Otsitakse puutepunkte inimeste vahel, kelle maailmanägemine ja arusaamad tugevasti erinevad.

Maa-ilm ja elu olu

Mikk Sarv „Maa=ilm”

„Meie maa=ilm koosneb sellest väikesest maast, millel elame ja hingame. See on meile püha. Vaid siin suudab meie keha vaimustuda. Ilm selle maa kohal ja all on meile meelepärane, siinne elurikkus loob võimalused hingestatud eluoluks.”

Kristel Vilbaste  on ühiste kaante vahele kogunud Mikk Sarve raamatute „Ilmasilmaja” ja „Sõna jõud” ning viimaste aastate artiklite parimad lood. Loodusnägemine on oluline ja vajalik oskus. Kunagi oli see enesestmõistetav oskus nagu kõndimine, hingamine, ujumine. Tänapäeval, kus oleme harva vahetult looduses, oleme paratamatult sellest oskusest ilma – oleme looduspimedad – märkamata enam puude taga metsa.

Mikk Sarv oli  rahvaluuleteadlane, pärimuse mõtestaja, regilaulik, sõnade sügavama tähenduse otsija, bioloog. Tema loodud on eestikeelsed sõnad on „elurikkus”, „õuesõpe” ja „õhinapõhisus”.

Doris Kareva „Terendused” + „Sa pole üksi”

“Vaikus on maailma parim jutuvestja. Kui mõnd aega kuulatada, hakkavad ilmuma lood, mida pole kunagi varem kuulnud, kuid tunned nad otsemaid ära. Sa pole kunagi üksi – maailm kõneleb sinuga” Mõnusad mõtisklema panevad lood.

Fred Jüssi „Reisikirju”

Kõrvemaa kohtumised. Leedu linnujaam. Eestimaa pilvepiirilt. Saimaa rahu. Lapimaa värvimäng. Ekspeditsioonid Siberis. Fred Jüssi valik tema paljudest reisidest.

Heinz Valk “Poisid! Viige mind jaoskonda”

Vaimuka sulega kunstnik Heinz Valk pajatab raamatus kõikvõimalikest veidratest ja absurdsetest juhtumistest, mida siinses kunstielus nõukogude ajal pahatihti ette tuli.

Toomas Kall “Paunvere lõpp”

Siia kaante vahel on koondatud 25 eesti kirjaniku kujuteldavad „Kevaded”  Enamik neist uus-„Kevadetest” on kas lühemad või pikemad jutustused, kuid on ka luulet, saforisme (Arvo Valton), kuuldemäng (Jüri Tuulik), päevik (Tõnu Õnnepalu),  e-kirjavahetus (Mart Juur) ja koguni traktaat (Olev Remsu).

EESTI NOVELL 2018, 2019

Uus novellisari kuhu igal aastal valitakse  huvitavamad palad eelmisel aastal ilmunud novellide hulgast.  Saab tutvuda Urmas Vadi, Toomas Haugi, Armin Kõomäe, Kaarel B. Väljamäe, Ave Taaveti, Margit Lõhmuse, Kai Kase jt. lühiloominguga.