Aarma – Gross

A

Aarma, Liivi (10.02.1948) – ajaloolane. Sündis Raikküla vallas, lõpetas 1963 Raikküla 8-kl kooli, 1966 Rapla Keskkooli.

Teinud uurimusi hariduse ja kirjasõna ajaloo ning ajaloolise antropoloogia alalt. Avaldanud arvukalt ajalooalaseid publikatsioone ja raamatuid, sh Raplamaad puudutava „Kuuda seminar 150 : ülevaade ja lühielulood“ (2004). Raamatus „Kullamaa kihelkonna ajaraamat : esmamainimisest 20. sajandini” (2014) kajastatakse maakonna lääneosa (Loodna, Teenuse, Sipa) ajalugu. Uurinud Põhja-Eesti (sh ka tänase Raplamaa piiridesse jäänud kihelkondade) luterlikke kogudusi ning vaimulikkonda – “Põhja-Eesti kogudused ja vaimulikkond 1525-1885” I-II (2005, 2007).

Liivi Aarma teosed e-kataloogis ESTER

 

Adang, Richard – ameeriklasest harrastusluuletaja, tõlkija. Elab Raplas, õpetanud Rapla Ühisgümnaasiumis inglise keelt.

Avaldanud luulekogu „The light in Estonia : poems by Richard Adang = Eesti valgel : Richard Adangi luulet“ (2001)

Adangi tööd e-kataloogis ESTER

 

 

Aitsam, Mihkel (1877- 1953) – ajakirjanik, kirjanik ja kodu-uurija. Sündis Vigala valla Sääla külas. Õppis Velise kihelkonnakoolis. Elas Vana-Vigalas 1940. aastast.

Tuntumad teosed: „Hiiu lossist Siberisse“ (1937, 2009), Eestimaa kuningas (1939), Hiislari tütar (1940). “1905. a revolutsioon ja selle ohvrid Eestimaal” (2011), “Vigala kihelkonna ajalugu” (2006, toimetanud Viio Aitsam)

Mihkel Aitsami teosed e-kataloogis Ester

 

Aitsam, Viio (25.07.1955) – ajakirjanik. Mihkel Aitsami (1877-1953) pojatütar. Elanud Vigalas, Märjamaal, kõige pikemalt Raplas. Aastast 1979 töötas Rapla rajooni ajalehe Ühistöö, hiljem maakonnalehe Nädaline toimetuses. 1998. aastal asus tööle ajakirjanikuna Maalehes, kus 14 aastat toimetas Metsalehte. Toimetab õppelehte “Sinu Mets”.

Olnud mitmete raamatute toimetaja, sh Mihkel Aitsami „ Vigala kihelkonna ajalugu“ (2006). Teksti autor raamatus „Raplamaa väärtuslikud maastikud“ (2006), “Raplamaa – teede ristumise paik” (2016). 2016 ilmus “Putukafriigi päevaraamat : elust aias koos putukatega”.

Viio Aitsami tööd e-kataloogis ESTER

Lisalugemist

Alliksaar, Enno (19.04.1946) – kodu-uurija, omavalitsustegelane. Olnud pikalt tegev Järvakandi vallavolikogus.

Mitmete kodulooliste raamatute autor ja koostaja: „Klaasipealinn Järvakandi : Järvakandi kant“ (2012), „125 aastat Järvakandi klaasitööstust“ (2005) ; „Järvakandi läbi sajandite“ I (2007), II (2011), III (2013), IV (2015); „Vabrikukoolist gümnaasiumiks“ (2009) jt.

Enno Alliksaare teosed e-kataloogis ESTER

Ambur, Paul, a-ni 1936 Hamburg (1904-1974) – kirjastustegelane, eksliibriste koguja. Sündis Järvakandi vallas Kärpla külas, alghariduse sai 1913-19 Järvakandis. 1924-1925 oli õpetaja Kehtna algkoolis.

Avaldas Evald Kindluste nime all romaani „Talvised rändlinnud“ (1931), milles antakse ülevaade tollasest kultuurielust Kehtnas ja eluolust Kalbu algkoolis.Eksliibrise huvist sündis raamat „Eesti kunstipärasest eksliibrisest“ (1958).

Paul Amburi teosed e-kataloogis ESTER

 

Anissimov, Andrei (1943) – Kohilas elav vene keeles kirjutav kirjanik, kelle põnevusromaane on välja antud peamiselt Venemaal.

Eesti keeles avaldatud „Nudistid golfi ei mängi“ (2006)

Andrei Anissimovi teosed e-kataloogis ESTER

 

 

Archipov, Anne (13.10.1948) – õpetaja. Pärit Kumma külas. Õppinud Valtu koolis. Töötab samas Valtu põhikoolis õpetajana aastast 1967.

Koostanud väljaande „Kumma küla ajaloost, taludest, tänapäevast“ 2006.

 

Aslett, Elina (1975) – õpetaja, tõlkija. 2007-2012 oli Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis inglise keele õpetaja. Rapla Keeletekooli juhataja

Tõlkinud norra keelest E. Hanseni „Reekviem katkenud reisile“ (1996), rootsi keelest M. Fredrikssoni „Simon ja tammed“ (2001) ning inglise keelest S. Nickersoni “Kuidas jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leita” (2005).

Elina Asleti tõlked e-kataloogis ESTER

 

Aulis, Risto (1972) – lõpetas Rapla I Keskkooli 1990.

Avaldanud luulekogu „Kuutõbine „ (1993).

 

Aunre, Kristjan (1912-1994) – pärit Kuimetsa lähedalt Vaopere külast.

Avaldanud romaani „Võit ja kaotus“ (1971).

B

Beekman, Aimée (1933) – kirjanik. Tema vanaema oli pärit Kasti külast. Sõja ajal viibis sugulaste juures Moodra talus. Tollaseid mälestusi ja rahvajutte kasutas romaani „Kartulikuljused“ (1968) kirjutamisel.

Aimée Beekmani teosed e-kataloogis ESTER

 

 

 

Bergmann, Kaie (19.08.1938) – kodu-uurija. Sündis Paldiskis, õppis Räpinas aiandusagranoomiks. Vigalasse asus elama 1969. Vigala kandi tuntud kodu- ja kultuuriloo tundja, põhjalikult uurinud Vigala külade ajalugu.

2016 ilmusid tema jutustustekogumikud „Ära veni, vanaema! : videvikulood” ja “Vesi minu veskile”.

Kaie Bergmanni teosed e-kataloogis ESTER

 

Blume, Christoph (5.08.1625-18.02.1669) – vaimulik kirjanik ja tõlkija. 1652. aastast kuni surmani oli Hageri pastor. 1662 ilmus tema tõlgutuna eesti keeles usuõpik lastele. Hiljem ilmus Leipzigis veel kolm vaimuliku sisuga saksa- ja eestikeelse paralleeltekstiga raamatut.

Bornhöhe, Eduard (17.02.1862-17.11.1923) – kirjanik. Töötas 1886-1887 Kuuda seminaris keele- ja lauluõpetajana. Sel ajal kirjutas reisiloo „Teekond Hommikumaale“.

 

Eduard Bornhöhe teosed e-kataloogis ESTER

 

 

Brandt, Aleksander Eduard (1856-1909) – raamatukaupmees, kirjamees. Sündis Sipas, Friedrich Brandti poeg. Avas Tallinnas esimese ainult eestikeelset kirjandust müüva raamatukaupluse. Koostas usuraamatuid, laulikuid.

 

Brandt, Friedrich, Priidik Prant(s) (18.10.1830-14.05.1890) – tõlkija-mugandaja, kirjamees, õpetaja. Sündis Sipas, õppis 1844-47 Jädivere seminaris. Oli 21 aastat Sipas koolmeister, vallakirjutaja.

Avaldas 95 raamatut, millest omaette grupi moodustavad ilmalike laulude kogud, lisaks veel röövlilood, jutluseraamatud.

Friedrich Brandti teosed e-kataloogis

 

Bristol, Piret (18.04.1968) – kirjanik. Lõpetas Rapla Keskkooli 1986, töötas Raplamaa ajalehe Ühistöö toimetuses. 1986-2001 õppis Tartu Ülikoolis eesti kirjandust. Aastail 1996-2007 oli vabakutseline kirjanik. 1993. aastast elanud Tartus ja selle lähistel.

Avaldanud luulet (esimene luulekogu “Murdumismärk” 1999), romaane- “Sajandi öömajad” (2002), “Sõud” (2005), “Maailm, mis on hea. I” (2011), “Maailm, mis on hea. II” (2012) ja jutte.

Piret Bristoli teosed e-kataloogis ESTER

 

Bärg, Jüri (16.07.1940 – 01.12.1999) – vaimulik. Oli Juuru koguduse õpetaja aastail 1988-1999.

2005. aastal avaldati tema jutluste kogumik “Hoida ja harida”.

Artikkel Jüri Bärgist EELK Juuru Mihkli Koguduse Lehes

 

 

D

Dorothea, kod-nimi Tea Raudsep – lõpetas 1980 Rapla Keskkooli, 1986 Tallinna Polütehnilise Instituudi. Töötab Kohila vallavalitsuses.

Teinud kaastööd ajakirjandusele. Avaldanud luulekogu „Päikesele päitsed (2016).

Dorothea teosed e-kataloogis ESTER

E

Eesik, Illar (1932-2005) – Sündis Mahtra külas, õppis ja töötas Juurus, hiljem Raplas. Avaldas suguvõsauurimuse “Adra Mihkli sugu” (2002)

 

Ehavere, Liis –pedagoog. Pärit Raikkülast, lõpetas Raikküla põhikooli.

Teinud ajakirjanduslikku kaastööd Rapla Teatajale, Nädalisele. Tema poolt Rapla Teatajas 2007-2016 kirjutatud persoonilood on avaldatud ka raamatus “Rapla inimesed” (2016). Artikleid on avaldatud vabariiklikus ajakirjanduses, õpikeskkonnas Miksike näidend “Kaasaegne kadriõhtu”. Avaldanud lasteraamatu „Martin ja salalaegas“ (2010)

Liis Ehavere tööd e-kataloogis ESTER

 

 

Ehin, Andres (13.03.1940-10.12.2011) – kirjanik ja tõlkija. Elas 1974. aastast kuni elu lõpuni Raplas. Rapla valla aukodanikuks nimetati 2009. aastal

Avaldas arvukalt luulekogusid (esimene kogu “Hunditamm” 1968) ja proosaraamatuid. Tõlkis luulet ja proosat inglise, vene, soome, prantsuse, saksa, hispaania, iiri, itaalia, rootsi, sloveeni, türgi ja sölkupi keelest. Kirjutas näidendeid (nt „Volquin Varbola all ehk saatuslik kihlvedu”, etendati Varbola linnuses suvelavastusena 2007).

Andres Ehini teosed e-kataloogis ESTER

 

 

Ehin, Eliisa (30.08.1981) – keraamik. Sündis Raplas. Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Lõpetas Rapla Ühisgümnaasiumi 1997.

Tema luulet on avaldatud Ehinite pere kolmekeelses kogumikus „Tandem Neljale = Tandem for Four = Teaindim Ceathrair“ (2012).

 

 

Ehin, Kristiina (18.07.1977) – kirjanik. Sündis Raplas. Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Lõpetas Rapla I Keskkooli 1995.

Avaldanud luule- ja proosaraamatuid. Raamatus „Paleontoloogi päevaraamat“ (2013) meenutab oma lapsepõlve- ja kooliaastaid Raplas. Koos Raplast pärit Kristi Jõestega avaldanud raamatu “Kirjatud teekond” (2012). Tõlkinud ilukirjandust inglise keelest.

Kristiina Ehini teosed e-kataloogis

 

 

Ehin, Ly vt. Seppel, Ly

Ehin, Piret (25.04.1976) – politoloog. Sündis Raplas. Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Lõpetas 1994 Rapla I Keskkooli.

Tõlkinud inglise keelest M. Shostak „Nisa : kungi naise jutustus oma elust“ (1997), K. Follett „ Nõelasilm „ (1994).

Piret Ehini teosed e-kataloogis ESTER

 

 

Eisen, Matthias Johann (28.09.1857-6.08.1934) – folklorist, luuletaja, tõlkija, vaimulik. Sündis koolmeistri pojana Vigala kihelkonnas Oese külas.

Oli viljakas literaat, välja antud raamatute arv ületab 200. Teenekas rahvaluule koguja ja publitseerija.

Eiseni teosed e-kataloogis ESTER

 

 

 

 

Ellermaa, Martin vt. Vabat, Martin

 

Endre, Sirje (22.02.1945) – ajakirjanik, ettevõtja, kirjastaja. Sündinud Juuru vallas, 1963 lõpetas Juuru Keskkooli. Elab Juuru valla Sadala külas.

Kirjastuse SE&JS asutaja ja omanik. On paljude kirjastuses ilmunud raamatute koostaja või toimetaja.

Sirje Endre tööd e-kataloogis ESTER

 

 

 

Ermann, Endel (1936-2006) – harrastusluuletaja. Sündis Märjamaa vallas Tolli külas. Lõpetas Märjamaa töölisnoorte keskkooli. Avaldanud luuleraamatu „Värssides läbi Vene kroonu“ (2004)

 

Ermann, Jaanus (1961) – harrastuskunstnik ja -luuletaja. Endel Ermanni poeg. Elab Märjamaa vallas.

Avaldanud pseudonüümi Yann all haikudekogud: „Mõõgana hele“ (2008), „Nõtkuva põlvi“ (2012).

 

 

 

Esko, Enn (9.11.1933-24.12.2015) – ajakirjanik. Lõpetas Kohila 7-klassilise kooli 1948. Hiljem tegutses Põlvamaal: oli 1971-1987 Põlva ajalehe Koit peatoimetaja. Koostas turismiteatmikke ja koduloolisi väljaandeid Põlva- ning Võrumaast.

Luulekogud “Minu laulud” (2000), “Minu laulud 2.” (2005).

Enn Esko teosed e-kataloogis ESTER

 

 

F

 

Feldschmidt, Uno (7.08.1941) – vandeadvokaat. Sündis Kädva külas Kalmete talus. 1948-51 õppis Kädva koolis. Avaldanud koduloolise raamatu „Kädva küla lugu“ (2006).

Feldschmidti teosed e-kataloogis ESTER

 

 

G

German, Maret vt. Lind, Tuule

Gildenmann, Berend (15.10.1822-20.04.1884) – kirjamees ja õpetaja. Sündis Vana-Vigalas, töötas 1840-44 õpetajana Oese koolis, Jädivere seminari juhatajana 1845-50.

Koostas esimese mahukama eesti luule antoloogia “Lillekessed ehk …” (1852), avaldas esimese eestikeelse geograafiaõpiku “Mailma made öppetus” (1849). Vahendas ka seiklusliku sisuga rahvajutte.

Berend Gildenmanni teosed e-kataloogis Ester

 

Grenzen, Heidi – tõlkija. Õppinud Kohila Gümnaasiumis. Töötab Tohisoo Koolituskeskuses itaalia keele õpetajana.

Tõlkinud itaalia keelest Paolo Nori „Tuubat ei ole“ (2012).

Heidi Grenzeni tööd e-kataloogis ESTER

 

 

 

Grigorjev, Robert vt. Pajumägi, Robert

Gross, Hans (1858-1930) – taluperemees. 1880ndatest Käru omavalitsustegelane.

Raamatus „Suureaua talu algus ja lõpp“ (1993) on kõrvuti talu looga ka meenutused valla valitsemisest. Teise osa, mis käsitleb küüditatute elu Siberis, on kirjutanud pojatütar Alli Järvik.